Täna on Eesti ajakirjanduses tugevalt esil Martin Helme ja Aidu tuulepark.
Teate, mina olen olnud kolm tundi ruumis, kus telefoni ei ole.
Kas te hommikul olete lugenud?
Mina järgisin NATO peasekretäri reegleid, et telefoni ei tohi kaasa võtta.
Kaitseminister Jüri Luik teavitas teid Helme sellisest paralleelmenetlusest tuuleparkide osas juba varem. Mida te ette võtsite?
Sellest ma rääkisin täna öösel kaitseministriga. Tema ei mäleta seda, et tema oleks mind teavitanud. Mina ei mäleta seda, et tema oleks mind teavitanud. Nii et see info ei vasta tõele.
Kas rahandusminister Martin Helme peaks tegelema Aidu tuulepargi teemadega? Kas te ei leia, et ta on liiga agaralt asunud kaitsma mõnede ettevõtjate huve?
Ma ütlen ausalt, et siin küsimuses põrkuvad väga tugevasti keskkonna huvid, kliimamuutuste vastu võitlemine, ja teiselt poolt julgeolekuhuvid.
Tänane valitsus on võtnud mõlemad ambitsioonid. Ühelt poolt see, et me investeerime lisaradarisse, et me saaksime paigaldada kõrgemaid tuulikuid, saaksime arendada tuuleparke. Midagi ei ole teha, põlevkivi asemele on vaja alternatiiv leida. Loomulikult need arendused peavad käima ka reeglite osas.
Mina selles mõttes rahandusministrit kindlasti kuidagi hukka ei mõista, kui ta püüab leida ka selles väga keerulises olukorras tegelikult lahendusi. Loomulikult need peavad olema seadusest tulenevad. Seadusi peab järgima, aga see, et püüda selles, kus on olnud aastaid vaidlusi, kohtuvaidlused. Teiselt poolt suured soovid kliimaeesmärkidega edasi minna. Ma ei tea, kas see on kuus, seitse või isegi kümme aastat, millal viimane tuulik on Eestisse rajatud. Loomulikult see küsimus on vaja ära lahendada.