/nginx/o/2019/08/28/12507064t1h50de.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2008/09/23/76669t1hfa75.jpg)
Tartu maakohus tegi täna pretsedendi ning otsustas ennetähtaegselt vanglast vabastada taasiseseisvunud Eesti esimese riigireeturi Herman Simmi.
Kohus vabastab riigireetur Herman Simmi vanglast (61)
Kohus toob tehtud määruses välja, et mida raskemaid kuritegusid on inimeselt karta, seda väiksem peab tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema nende aset leidmise tõenäosus. Simmi puhul hindas kohus retsidiivsusriski väga madalaks.
Kohus leidis, et Herman Simmi ligipääs erinevale salastatud informatsioonile ning dokumentidele, mis võiks huvi pakkuda välisriikidele või nende organisatsioonidele, on ülimadal. Võimalikku retsidiivsusriski vähendab ka tema kõrge vanus ja tervislik seisund. Simmi puhul on täidetud kohtu hinnangul ka muud ennetähtaegselt vabastamise eeldused, näiteks vangistatu õiguspärane käitumine ja kindel elukoht vabanemisel. Riigireeturi iseloomustustest ning tema enda ütlustest ja käitumisest vangistuse jooksul ja kohtuistungil väljendub, et ta on teinud omad järeldused, kahetseb toimepandud tegu ja suudab range järelevalve tingimustes edukalt seadusekuulekalt käituda.
Kohus möönab Herman Simmi poolt toime pandud tegu käsitledes, et süüdlane pani toime väga raske kuriteo ehk reetis oma riiki ja sünnimaad materiaalse kasu eest. Teo toimepanemise ajal olid karistusmäärad, võrreldes tänasega, tunduvalt leebemad, see aga ei tähenda kohtu hinnangul, et kui aastatetagune mõistetud karistus tundub praegustes oludes liialt leebe, siis tuleks ennetähtaegne vabastamine välistada.
Eesti Vabariigi põhiseadusele vastavalt on kõik seaduse ees võrdsed, mis tähendab, et õiguskord kohtleb kõiki sarnases olukorras olevaid isikuid ühtmoodi. Otsust tehes peab kohus tuginema üksnes kehtivatele õigusnormidele ning selle alusel välja kujunenud õiguspraktikale, mitte erinevate üksikisikute, huvigruppide vms tahtele ja soovidele. «Sellest põhimõttest hälbiva käitumise korral ei saaks enam rääkida õigusriigist, mille kodanikel on kindel teadmine, et ka riik peab seadustest kinni, põhiõigused ja -vabadused ning õiguslik kaitse on igati garanteeritud,» seisab kohtumääruses.
Kohus peab vajalikuks märkida, et seadusandjal on olnud ja on võimalus muuta kehtivat ennetähtaegse vabanemise regulatsiooni, näiteks luues erandeid süüteoliikide või üksikute koosseisude kaupa, või mitte võimaldada teatud raskusega süüteo toimepanemise puhul ennetähtaegset vabastamist. Erandite tegemisel tuleb aga jälgida, et need on kooskõlas põhiseaduse ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.
Kohus määras Simmile katseaja kuni 18. märtsini 2021, selle aja jooksul peab Simm alluma käitumiskontrollile, täitma kontrollnõuded ja -kohustusi.
Simm vabastatakse vanglast pärast kohtumääruse jõustumist, mil algab tema katseaeg. Ennetähtaegse vabastamise tingimuste rikkumise korral pööratakse tema kandmata karistus uuesti reaalsele täitmisele.
Kuna Simm on 72-aastane vanaduspensionär ning talle on määratud puue, hakkab ta vabanemise järel saama riigilt vanaduspensioni ja sotsiaaltoetust.
Herman Simm on kandnud reaalselt ära suurema osa reaalsest vangistusest ehk mõistetud 12 aastast ja 6 kuust 11 aastat ja 2 kuud.
Taasiseseisvunud Eesti esimene riigireetur
/nginx/o/2019/12/05/12788742t1h0814.jpg)
Harju maakohus tunnistas Simmi 2009. aasta 25. veebruaril süüdi riigireetmises ja asutusesisese teabe edastamises Vene välisluureteenistusele (SVR) ja karistas teda 12 aasta ja kuue kuu pikkuse vangistusega. Kohus mõistis Simmilt välja kaitseministeeriumi tsiviilhagi kuriteoga tekitatud kahju hüvitamiseks summas 20 155 000 krooni ehk ligi 1,38 miljonit eurot.
Simmi karistusaeg algas 19. septembril 2008 ning oleks ametlikult pidanud lõppema 18. märtsil 2021.
Herman Simm on läinud ajalukku kui esimene pärast Eesti taasiseseisvumist süüdi mõistetud riigireetur.
Endine Eesti kaitseministeeriumi julgeolekuosakonna juhataja Herman Simm vahistati 2008. aasta 21. septembril ja talle esitati süüdistus riigireetmises. Tema naine Heete Simm võeti vahi alla, kahtlustatatuna riigireetmisele kaasaaitamises.
Eesti kohus mõistis Simmi riigireetmises ja salastatud informatsiooni avaldamises süüdi ning mõistis ta 12 aastaks ja kuueks kuuks vangi. Kaitsepolitsei andmeil varustas Simm Vene luuret informatsiooniga aastail 1995–2008.
Kaitsepolitsei uurimisandmetel asus Simm Vene välisluure teenistuse SVR-iga koostööd tegema juba 1995. aasta suvest ning lekitas salajast teavet kuni tema kinnipidamiseni 2008. aasta septembris. Nii edastas ta SVR-i kontaktisikutele 19 salajase tasemega riigisaladust sisaldanud dokumenti, ühe konfidentsiaalse tasemega dokumendi ja neli piiratud tasemega dokumenti.
/nginx/o/2019/12/04/12787897t1haca1.jpg)
Samuti lekitas Simm Vene ametivõimudele Eestile välislepingute alusel edastatud välisriikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide side- ning infosüsteeme, andmeturvet, luuret, vastuluuret ning kaitsepoliitikat käsitlevat teavet, sealhulgas vähemalt 82 piiratud, 247 konfidentsiaalse ja 33 salajase tasemega välisteabe dokumenti.
Ühtlasi kogus Simm uurimisandmetel ning edastas SVR-i kontaktisikutele muud teavet isikute ja isikuandmete kohta, millega kahjustas Eesti huve ning andis võimaluse riigireetmisele.
Simm andis alates 2001. aasta 1. septembrist SVR-i kontaktisikutele vähemalt 2908 Eesti kaitsepoliitikat, kaitseväge, välissuhtlust ja teabesüsteeme käsitlevat dokumenti.
Simmi tegevust juhtisid eri aegadel kaks SVR-i ohvitseri. Uurimisandmetel oli tegemist Valeri Zentsoviga ning Portugali kodaniku Antonio Ve Jesus Amorett Grafi identiteeti kasutanud Sergei Jakovleviga.
/nginx/o/2019/12/04/12787899t1h64ec.jpg)
Simm kohtus SVRi kontaktisikutega 15 Euroopa riigis ning kõik kohtumised olid seotud Simmi töölähetuste või puhkusereisidega.
Justiitsminister Aeg vabastamist ei toetanud
Simmi vabastamisega pole nõus justiitsminister ja endine kaitsepolitsei peadirektor Raivo Aeg, kelle arvates peaks riigireetur vanglas oma karistuse ära kandma. «Inimene, kes on süsteemselt Vene riigi kasuks töötanud, peaks minu hinnangul kohtu määratud karistuse lõpuni kinnises vanglas ka ära kandma. See ei ole juriidiline, vaid moraalne hinnang riigi reetmisele,» on Aeg varem Postimehele öelnud.
Simmi vabastamist enne tähtaega toetasid nii Tartu vangla kui ka Lõuna ringkonnaprokuratuur.
Viimati soovis Simm enne tähtaega vabadusse pääseda möödunud aasta juunis. Siis toetas seda vangla, kuid ei toetanud prokuratuur. Kohus ei lasknud Simmi siiski vabaks, leides tookord, et mitmest positiivsest asjaolust hoolimata ei ole teda toimepandud kuriteo raskuse tõttu võimalik enne tähtaega vabastada.
Tartu vangla sõnul toetati Simmi enne tähtaega vabastamist, kuna tema uue kuriteo sooritamise tõenäosus on madal. «Madal tase on muu hulgas tingitud sellest, et tegu on pensioniealise inimesega, vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht ning lähedased, kes on valmis teda toetama. Samuti on ta läbi käinud nõutava sotsiaalprogrammi ja teinud vanglas tööd,» selgitas vangla oma argumente riigireeturi vabastamiseks.
Vangla seisukohtadega nõustus ka Lõuna ringkonnaprokuratuur, kelle sõnul on Herman Simmi senine 11 aasta pikkune reaalne vangistus olnud piisav. «Samuti olid meile veenvad vangla põhjendused, et Simmil on seaduskuulekaks eluks olemas head eeldused ja uue kuriteo oht madal,» on Lõuna ringkonnaprokuratuur oma seisukohti selgitanud.
Ühtlasi on prokuratuuri sõnul sel viisil Herman Simmil lihtsam silma peal hoida, sest tema vabastamisel määratakse talle vangla ettepanekul kandmata karistus tingimisi katseajaga ja koos käitumiskontrolli nõuetega. «Simmi käitumiskontrollile allutamine vabaduses võib praegu olla tema õiguskuulekal teel hoidmiseks isegi mõjusam kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine vanglas,» selgitas prokuratuuri pressiesindaja oktoobris Postimehele.
:format(webp)/nginx/o/2009/02/25/140215t1h931c.jpg)