Ilmajutt: lumehämmeldus

Lauslumi on tahked sademed, mis langevad maapinnale lumekristallidena või räitsakatena, kui õhutemperatuur on alla 0 °C. Foto: Elmo Riig

Kuigi ilmad on muutlikud ja lund kuigi sageli näinud pole, erandiks viimane nädal, võib ikka vähemalt eeltalve alanuks lugeda.

Eks need niruvõitu talved ongi sellised, et lumi ja külm muudkui tuleb ja läheb, harvem on soe periood vihmade ja tugevate tuultega püsivam. Aeg on teha pisike, kuid huvitav ülevaade lumest, mida peetakse talve põhiliseks tunnuseks.

Lumi on tavaline jää, kuid oh üllatust, jää on mineraal nagu teemant või soolgi ehk siis vesi tahkes kristalses olekus. Looduses kohtame jääd, mis on veest kergem ja seda nimetatakse jää vormiks Ih. Jäävorme ehk eri struktuuriga jääliike on palju – neid on teada vähemalt 16, millele lisandub amorfne jää.

Kuna looduses oleva jääga puututi kõige varem kokku, siis sellest ka tähistus I ja h tähendab, et jää on heksagonaalse (kuusnurkse) süngooniaga, mida lihtsustatult võib ette kujutada nii, et jää­kristallides paiknevad vee molekulid kuuekaupa kuusnurkadena.

Viimasest asjaolust tuleneb ka paljude lumehelveste sümmeetria, ent kõige tavalisemad on ebakorrapärased lume­kristallid, mis meenutavad suhteliselt inetuid kämbukesi. Ilusaid suuri korrapäraseid jääkristalle sajab tavaliselt väga külma õhumassiga näiteks suurte veekogude ääres järveefektiga (mereefektiga).

Jõudsimegi lume kui sademete juurde. Sajab lund. Lauslumi on tahked sademed, mis langevad maapinnale lumekristallidena või räitsakatena, kui õhutemperatuur on alla 0 °C. Tavaliselt sajab seda kihtsajupilvedest, aga ka kõrgkiht-, kihtrünk- või kihtpilvedest.

Üks teine lumesaju liike on hoog­lumi – see on jääkristallidena esinevad tahked sademed (lumesadu), mis algab ja lõpeb tavaliselt järsku, ka intensiivsus muutub järsult. Hooglund sajab rünk- ja rünksajupilvedest. Pilvede hulk on muutlik. Õhutemperatuur on alla 0 °C. Lumega sarnaneb veel või on lähedases suguluses teralumi, udulumi ehk lumeterad, jääkristallid (teemanttolm) ja lumekruubid.

Millal sajab lund ja kuidas see tekib? Üks peamisi korraliku lumesaju tingimusi on soodne veepiisakeste ja jääkristallide suhe pilvedes, see on ­üks tuhandele kuni üks miljonile, sobivaim umbes üks sajale tuhandele ehk kui ühe jääkristalli kohta tuleb pilves ligikaudu tuhat kuni miljon veepiisakest.

Seega peab lumepilv sisaldama tohutus koguses nii vedelat kui ka tahket vett. Need tingimused on täidetud kõige sagedamini kihtsajupilvede (Nimbostratus) puhul – tegu on mitme kilomeetri paksuse kihilise ehitusega pilvedega, mis annavad lõviosa aastasest lumest. Oeh, läks juba raskeks … äkki jätkame teine kord.

Kas lähema aja ilm soosib lumesadusid? Mitte eriti, sest praegu on kuumalaine, kui ülemeelik termomeetrinäit trügib 10 kraadi lähedale. Sajab vihma, ajuti isegi tugevalt. Siiski, talvelootus kerkib nädala pärast: õhumass jahtub, vihma asemel sajab jälle lund. Elame, näeme!