Lumi on tavaline jää, kuid oh üllatust, jää on mineraal nagu teemant või soolgi ehk siis vesi tahkes kristalses olekus. Looduses kohtame jääd, mis on veest kergem ja seda nimetatakse jää vormiks Ih. Jäävorme ehk eri struktuuriga jääliike on palju – neid on teada vähemalt 16, millele lisandub amorfne jää.
Kuna looduses oleva jääga puututi kõige varem kokku, siis sellest ka tähistus I ja h tähendab, et jää on heksagonaalse (kuusnurkse) süngooniaga, mida lihtsustatult võib ette kujutada nii, et jääkristallides paiknevad vee molekulid kuuekaupa kuusnurkadena.
Viimasest asjaolust tuleneb ka paljude lumehelveste sümmeetria, ent kõige tavalisemad on ebakorrapärased lumekristallid, mis meenutavad suhteliselt inetuid kämbukesi. Ilusaid suuri korrapäraseid jääkristalle sajab tavaliselt väga külma õhumassiga näiteks suurte veekogude ääres järveefektiga (mereefektiga).
Jõudsimegi lume kui sademete juurde. Sajab lund. Lauslumi on tahked sademed, mis langevad maapinnale lumekristallidena või räitsakatena, kui õhutemperatuur on alla 0 °C. Tavaliselt sajab seda kihtsajupilvedest, aga ka kõrgkiht-, kihtrünk- või kihtpilvedest.
Üks teine lumesaju liike on hooglumi – see on jääkristallidena esinevad tahked sademed (lumesadu), mis algab ja lõpeb tavaliselt järsku, ka intensiivsus muutub järsult. Hooglund sajab rünk- ja rünksajupilvedest. Pilvede hulk on muutlik. Õhutemperatuur on alla 0 °C. Lumega sarnaneb veel või on lähedases suguluses teralumi, udulumi ehk lumeterad, jääkristallid (teemanttolm) ja lumekruubid.