/nginx/o/2019/12/04/12787502t1ha238.jpg)
Eesti põllumajandus- ja maamajandusettevõtteid ühendav Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda korraldab 10. detsembril Toompeal meeleavalduse, sest valitsuserakonnad on hoolimata varasematest lubadustest vähendanud 2020. aasta riigieelarves põllumajanduse siseriiklike hüvitiste summat üle kolme korra: 15,3 miljonilt 5 miljoni eurole.
Ka Euroopa Liidu pikaajalises eelarvekavas aastateks 2021–2027 jäävad põllumajanduse otsetoetused Eestis kuni perioodi lõpuni ELi madalaimaks. „Eesti põllumehel pole võimalik nii ebavõrdses konkurentsis kaua vastu pidada, sest tootmisele esitatavad nõuded ja sisendite hinnad – näiteks masinad, kütus, väetised, on teiste riikide konkurentidega sarnased,” ütles kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus. „Ainus võimalus võrdsemat konkurentsiolukorda tagada on siseriiklike toetuste väljamaksmine lubatud mahus ja Euroopa Liidu uues pikaajalises eelarves Eestile suunatud ELi põllumajandushüvitiste kiirema ühtlustamise eest seismine.”
Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk on „Aktuaalsele kaamerale” öelnud, et rahanduskomisjoni ettepanekul on kavas põllumajanduse üleminekutoetusi suurendada 10,3 miljoni euroni. Seni oli eelarves üleminekutoetusteks kavandatud 5 miljonit eurot. Riigieelarve kolmas lugemine toimub 11. detsembril.
Maa Elu uuris põllumeestelt, mida nemad asjast arvavad.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/04/12787499t1h5d19.jpg)
Aasta põllumees 2016, Jõgevamaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige, veiseid ja vilja kasvatava Pajusi ABF AS juht
Läheme 10. detsembril Toompeale meeleavalduse. Olenemata sellest, et Riigikogu rahanduskomisjoni esimees Aivar Kokk ütles „Aktuaalsele kaamerale”, et rahanduskomisjoni ettepanekul on kavas põllumajanduse üleminekutoetusi suurendada 10,3 miljoni euroni. Kas me saame seda uskuda? Ei saa ju. Nii lähemegi enda eest seisma. Kui suure seltskonnaga, seda veel täpselt ei tea, kuid läheme näitame oma meelsust, et põllumehed seisavad oma õiguste ees. Oleme harjunud käitumisega, et kui mees sõna annab, siis peab ta lubadusest kinni. Me ei saa kuidagi aktsepteerida käitumist, kus sõnades ollakse nii suured põllumeestest hoolijad ja toetajad, aga tegudes unustatakse meid põhimõtteliselt ära. Ootusi tekitades tuleb osata ka julgelt ja avameelselt rääkida, kui on plaane kavandades näha, et neid täita ei suudeta. Rääkida julgelt ja avameelselt, mitte hämada. Kuidas teisiti võtta ministri juttu, et põllumeeste üleminekutoetuse paber oli kukkunud kuhugi kahe laua vahele. Mis jutt see on, see näitab ju selget meelsust põllumeeste suhtes. Kuidas saavad sellise suhtumisega inimesed meil valitsuses olla?
Kas me meeleavaldusega midagi saavutame, ei tea. Tulemuse koha pealt oleme realistid, kas see just konkreetselt midagi muudab, kuid tähtis on põllumeestena näidata, et oskame endi eest seista. Arukalt seista ja arukate osapooltena ka dialoogi laskuda. Selge sõnumina tahame väljendada, et meiega tuleb arvestada kui tõsiste partneritega.
/nginx/o/2019/12/04/12787498t1hec17.jpg)
Metsavenna talu ja OÜ Lõunapiim juht
Praeguse seisuga meeleavaldusele ei lähe, sest käed-jalad on tööd täis. Teeme Itaalia koormat, ühtegi sekundit pole aega kuskil käia. Põllumeeste riigitoetuse siseriiklike summadega pole ma nii kursis, et meelt avaldada. Olen sedavõrd seotud oma igapäevase ellujäämise küsimustega, et pole olnud mahti süveneda. Tahame võimalikult palju iga päev teha ja müüa.
Ammu on meil Võrumaal selline tunne, et uppuja päästmine on uppuja enda asi. Tollest lähtudes elame juba ammu. Oleme ju nii Eesti nurgas kui võimalik ja saame loota vaid iseendile. Selg on vastu seina ehk Eesti riigi piiri. Kuhugi minna ei ole ja tuleb endal väljapääsu otsida.
Nii tuleb ka 10. detsembril tegeleda pigem sellega, mis raha sisse toob. On arvata, et teen sellel ajal juustu, kuid mõtetes olen meeleavaldusel osalevate põllumeestega. Kui igal pool toetatakse põllumehi, ei saa meie ka toetusteta läbi. Seda tuleb ka riigiisadel mõista.
:format(webp)/nginx/o/2019/12/04/12787497t1hf942.jpg)
Sargvere Põllumajandusühistu juht, Järvamaa Põllumeeste Liidu juhatuse liige
Lõpuks ometi on midagi toimumas ja mina osalen kindlasti. Keegi teine ju minu eest seista ei saa, kui ma ise seda ei tee. See on minu selge seisukoht. Olen üsna palju tagant torkinud seda meeleavalduse toimumist, ei teagi, miks see meelsus seekord nii visalt sünnib.
Toompeale tuleb minna, pole teist küsimustki. Muidu võime Euroopa Liidu toetusrahast ilma jääda. Oht on päris suur, sest praegu käib uue Euroopa perioodi raha jagamine. Kui meie valitsus jätab meid vähese toetuse peale, siis ei pruugi ka Euroopa raha meieni enam täismahus jõuda. Nemadki võivad seal arvata, et kui riik oma põllumeest ei toeta, miks peame meie euroraha andma. Põllumeestena on meil kaalul väga palju.
Seda uskumatum on praegu kolme võimul oleva erakonna tegevus. Kõik nad lubasid valimiste ajal põllumeestele kindlat toetusraha. Andku aga meile, mis meile kuulub, rohkem me ei küsi midagi. Täitku oma lubadusi nagu üks õige mees.
Seekord on meelsuse näitamiseks kindlasti vaja välja minna traktoritega. Olen ka ise valmis neid organiseerima. Üldsusele peab kohale jõudma, mis oht põllumehi ähvardab. Selleks tuleb teedel tekitada natuke kaost ka. Teisiti ei jõua meie sõnum üldsuseni. Ainult Toompeale kogunemisega ja seal rääkimisega kaob sõna jõud ära.
/nginx/o/2019/12/04/12787500t1h0141.jpg)
MTÜ Eesti Noortalunike juhatuse liige
Meil puudub ametlik informatsioon ürituse sisu kohta, meiega pole ametlikult konsulteeritud, meid pole kaasatud. Oleme saanud infot vaid meediast ja selle põhjal on ürituse mõte veidi arusaamatu. Kui algul oli jutuks, et üritus toimub üleminekutoetuse osas ja toetuseks leiti lisaraha, siis tuli järgmine avaldus korraldajatelt, et meelsust tuleb näidata võrdsete toetuste ja üleüldisele olukorrale tähelepanu juhtimiseks. Kas see on kõige õigem olukorras, kus meil pole ministrit ja kantslerit, kellele me selle sõnumi edastame?
Kahel varasemal meeleavaldusel oleme noortalunikena osalenud, need olid konkreetse sisu ja täpse sõnumiga, mida tahtsime ka noortalunikena edasi viia. Mõistame, et meeleavaldused on vajalikud, oma häält ja sõnumit tuleb edastada ja kui vaja, siis ka jõuliselt.
Kuid praegu jääme pigem kõrvalseisjaks. Mõned meie liikmed lähevad osalema, kuid organiseeritult me ei osale.
/nginx/o/2019/12/04/12787501t1h8660.jpg)
Järvamaa Põllumeeste Liidu tegevjuht
Põllumeeste osalemine 10. detsembril Toompeal toimuval meeleavaldusel on kindel. Töö käib veel selle nimel, kui paljukesi me kahekümnest liidu liikmest ja kuidas välja läheme. Milline meie organiseeritud minek saab olema, ma ei soovi täpsemalt selgitada. Emotsioone ja väljaütlemisi on meeleavaldusel osalemise osas mitmesuguseid ja eks näis, milliseks see päev siis kujuneb.
Kindel on ka meie sõnum. Väljendame pettumust kolmele võimul olevale erakonnale, kes unustasid oma valimislubaduse toetada maaelu ja unustasid meile vajaliku eelarverea. Ärgu nad ometi unustagu meid üleminekutoetuste läbirääkimiste ajal Euroopa Liidus. Meile lubati, et aastaks 2020 on põllumeeste kõik toetused võrdsed, kuid sellest oleme Eestis veel väga kaugel.
Taluliit ei osale: otsetoetused diskrimineerivad väikesi ja noortalunikke
Nädal tagasi arutas Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu meeleavaldusel osalemist. Nõukogu tõdes, et tegemist on oluliste teemadega ja tuleks aktiivselt tegeleda Euroopa Liidus Eesti põllumajandustootjatele võrdsete konkurentsitingimuste loomisega ning taotleda meie põllumeestele ELi keskmisi otsetoetusi.
Kuna siseriiklike otsetoetuste, nn top-up'i maksmise tingimused on ebaõiglased ja 10. detsembriks on tõenäoliselt langetatud kõik järgmise riigieelarve sisulised otsused, ei pidanud Eestimaa Talupidajate Keskliidu nõukogu õigeks meeleavaldusel osaleda. Seda enam, et Eestimaa Talupidajate Keskliidu esindust ei kaasatud meeleavalduse korraldamise läbirääkimistesse. Ka praegune poliitiline olukord ei sobi meeleavalduse korraldamiseks.
Liidule teevad jätkuvalt tõsist muret siseriiklike otsetoetuste maksmise reeglid, mis sätestavad, et põllumajandustootjad saavad toetust referentsaastaga 2006, 2007 ja 2008. See tähendab, et kõik põllumajandustootjad, kes on alustanud tootmisega pärast neid referentsaastaid, ei saa siseriiklikke täiendavaid otsetoetusi. Sellise reeglistiku rakendamine on paraku suurendanud ka siseriiklikku ebavõrdust. Liit näeb, et siseriiklike toetuste maksmine põllumajandustootjatele on Euroopa Liidu ühisturul konkureerimiseks äärmiselt oluline, kuid seda peaks tegema õiglastel tingimustel. Praegu toetavad siseriiklike otsetoetuste maksmise reeglid pigem suuremaid piimatootjaid ja pikemalt tegutsenud põllumajandustootjaid ning diskrimineerivad paljusid väiksemaid ja keskmise suurusega tootjad ja eriti noortalunikke, jättes nad üldse siseriiklikest otsetoetustest ilma.
/nginx/o/2016/02/17/5055527t1h589f.jpg)