Sealiha usku eestlased on hakanud üha enam veiseliha sööma

Eesti inimeste veiselihatarbimine kasvab vähehaaval. Foto: Peeter Langovits/Postimees

Eesti inimesed on sadu aastaid olnud sealiha eelistajad, sest seda on lihtne valmistada ja ka hind on taskukohane, kuid üha enam on viimasel ajal hakatud tervislikku veiseliha sööma.

Me kõik oskame sealiha teha. Tegu on väga väärtusliku toorainega, mis ka hinnalt enamikule vastuvõetav. Kõike seda ei saa paraku väita veiseliha kohta. Meil puudub veiseliha söömise traditsioon, me ei oska seda jätkuvalt valmistada, kvaliteet kõigub ja hind, eriti lihaveiselihal, on suhteliselt kõrge. Statistika näitab, et veiseliha tarbimine on ligikaudu kümme kilo inimese kohta aastas, samas kui kokku sööme liha ligi 80 kilo aastas.

Toiduliidu juhi Sirje Potisepa sõnul müüakse ja tarbitakse suurem osa veiselihast hakklihana. Tänu lihaveisekasvatajate arvu kasvule on veiselihaga omavarustatus Eestis juba üle saja protsendi, ometi ei taga see töötlejatele piisava tooraine olemasolu, sest enamik lihaveiseid müüakse elusloomadena Eestist välja. Tööstused ei saa ka endale lubada kallima hinnaga tooraine ostmist, sest seda on raske tarbijatele maha müüa.

„Veiselihasektor on spetsiifiline ja spetsiifiliste sektorite häda on selles, et puudub stabiilsus pidevas tooraine voos ja ettevõtetel on väga raske tootmist planeerida. Näiteks lihaveisel tuleb arvestada sellega, et on palju erinevaid lihakeha tükke. Väärt tükid müüakse veel kuidagi maha, kuid mida teha ülejäänud lihakeha tükkidega,” osutas toiduliidu juht tootjate raskustele. Samas oskavad ka lihaveise kvaliteeti hinnata vähesed. Seega muresid ja probleeme on rohkem, kui iga päev välja paistab. Väide, nagu imporditakse Eestisse ainult halva kvaliteediga liha, ei vasta aga Potisepa sõnul kuidagi tõele ja on kellegi, kel omakasu mängus, emotsionaalne ja meelevaldne väide.