Soe varasügis pakkus mesinikele üle pikkade aastate lehemett

Taali Mesila mesitarud. FOTO: Meelis Meilbaum Foto: Meelis Meilbaum

Tänavune soe varasügis, kus ööpäevane temperatuur tõusis paari­kümne kraadini päeval ja langes öösel nulli lähedale, pani lehtpuid ja kuuski eritama nestet, mida mesilased hommikul vara kastega kätte said. Inimese jaoks tähendas see üle pikkade aastate väärtusliku lehemee kättesaamist.

„Eks lehemett on ikka tulnud, segunedes muu meega, aga nii massiliselt pole puhast lehemett kätte saanud juba palju aastaid,” ütles Lääne-Virumaal Roelas mahetunnustust omava Taali Mesila peremees Tõnis Taal. Taali mesila kogus tänavu lehemett suisa tonni jagu.

Lehemesi tuli Taali mesila tarudesse siis, kui taimed olid juba õitsemise lõpetanud. Kanarbikumesi on aga eksimatult äratuntav. Tekkis kahtlus, et tegemist on lehemeega, mis sisaldab hulgaliselt mikroelemente. „Lasime laboris huvi ja kindluse pärast teha elektrijuhtivuse uuringu,” sõnas Taal.

Mee elektrijuhtivust mõõdetakse millisiimensites sentimeetri kohta (mS/cm). See näitab mee omadust juhtida elektrivoolu, mis on otseses sõltuvuses lahuses olevate ioonide ja mineraalainete kontsentratsiooniga. Mida suurem elektrijuhtivus, seda suurem on mineraalainete sisaldus. Elektrijuhtivuse määramine on lihtne meetod mee taimse päritolu hindamiseks. Seda kasutataksegi peamiselt õie- ja lehemee eristamiseks. Kui õie- ja segameel jääb see alla 0,8 mS/cm, siis Taali Mesila lehemeel oli see näitaja suisa 300 mS/cm. Uuringu järel polnud enam kahtlust, et tegemist on lehemeega.