/nginx/o/2017/10/21/7237937t1hed2c.jpg)
/nginx/o/2009/06/18/196327t1h750a.jpg)
President Toomas Hendrik Ilves rõhutas intervjueerija Urmas Vaino küsimusele, kas Eestis võib korduda vene keele riigikeeleks hääletamine, nii nagu see toimub Lätis, vastates, et ükski ebaõiglus ei saa sünnitada uut õigust.
President: ebaõiglusest ei sünni õigus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eesti riik loodi aastal 1918 ja taastati juriidilise järjepidevuse alusel ning presidendi roll on kaitsta neid põhialuseid, see, et Eesti okupeeriti, on üks suurimaid tragöödiaid Eesti rahva ajaloos ja see oli ebaõiglus, sellest ebaõiglusest ei tulene mingi uus õigus,» kinnitas Ilves aastalõpuintervjuus ETV-le.
«Roomas oli juba põhimõte ex injuria jus non oritur - ebaõigusest ei sünni õigus, me ei hakka ütlema, et meid okupeeriti ja seetõttu muudame oma riigi põhialuseid, need on kestnud kogu aeg aastast 1918,» rõhutas riigipea.
«Oleme õppinud ja lahendanud 20 aastaga probleemi, mis meil oli enne sõda, kui arvasime, et saame kõigega ise hakkama, sestap olemegi NATOs, ELis ja eurotsoonis. Usun, et järgmine asi on õppida, milline on vabaduse vastutus: vabadus tähendab, et võime teha, mida me tahame, kuni see ei riiva teist inimest, tema tundeid ja vabadusi, seda me alles õpime, et ei saa sülitada kellelegi näkku ja öelda, et see on minu sõnavabadus, see on üks õppetund, mis vajab järeleaitamistunde,» sõnas president.
«On raske leida teist riiki, kes on niivõrd hästi toime tulnud ja sellest kommunistlikust mülkast välja tulnud, võime rääkida mida iganes, Moskva ülikoolis või kus tahes, kui halb on Eestis, siis objektiivseid näitajaid vaadates on meil väga hästi läinud,» leidis Ilves.