NATO juubeliaasta tippkohtumisel valitsevatest lahknevatest huvidest ja alliansi vankuvast tulevikuvaatest kirjutab Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse direktor Sven Sakkov.
Sven Sakkov: äreva aja tippkohtumine (11)
NATO valitsusjuhid ja riigipead kogunevad eilsest tänaseni Londonis. Tegemist võiks olla tavapärasest pidulikuma kogunemisega, sai ju allianss aprillis 70 aasta vanuseks. Võiks üksteisele õlale patsutada ja lubada järgmised seitse aastakümmet sama edukalt koos püsida. Ent paraku nii lihtsalt see kohtumine vististi ei möödu.
Prantsusmaa president Emmanuel Macron soovib Londonis tõsist arutelu NATO olemuse ja tuleviku teemal. USA president Donald Trump soovib, kui vähegi saaks, NATO ajaloo prügikasti visata. Peoperemehe, Suurbritannia peaministri Boris Johnsoni mõtted on 12. detsembri üldvalimistel, alliansi kohtumine Londonis on eelkäijalt päranduseks saadud kohustus. Brexit pidi ju kõikide pühakute ööks valmis saama ning NATO juhtide kohtumise võõrustamine oli just see sobilik viis demonstreerimaks Suurbritannia jätkuvat kaalu sõjalise jõuna.
Idatiiva valitsusjuhid on mures USA presidendi pühendumuse ja Prantsusmaa riigijuhi temperamendi pärast. Nad oskavad arvutada ja seega teavad, et ilma USAta pole võimalik Euroopat Venemaa vastu kaitsta. Vähemalt mitte nähtavas tulevikus ja praeguste kaitsekulude juures. Kui selleks ei piisa tervest Euroopast, siis ei tasu väiksematest piirkondlikest rühmitustest rääkidagi.
Lõunatiiva juhid soovivad rohkem tähelepanu oma probleemidele – immigratsioonile ja ebastabiilsusele Põhja-Aafrikas ja Lähis-Idas. Türgi hoiab teistele liitlastele olulisi otsuseid pantvangis ja pressib välja vaid endale vajalikku.