Luik: seda, mida venelased tahavad, ei saa meie neile anda

Kaitseminister Jüri Luik. Foto: Erik Prozes

Kaitseminister Jüri Luik ütles välispoliitikasaates «Välisilm» kommentaariks Prantsuse presidendi Emmanuel Macroni üleskutsele suuremaks dialoogiks Venemaaga, et Eesti on selles suhtes skeptiline.

«Olles olnud suursaadik Venemaal, siis ma kujutan päris hästi ette, et venelaste jaoks selline dialoog ei oma erilist lisaväärtust. Venelased tahavad ikka selle eest midagi saada. See, mida venelased saada tahavad, ei saa meie neile anda,» lausus Luik.

Luige sõnul oleks mõistlik, kui NATO liikmesriikide juhid taanduks «värvikast, hüperboolide rikkast stiilist», mida nad intervjuudes tihtipeale kasutavad.

«Me peaksime keskenduma ühistele väärtustele ja reaalsetele julgeolekuohtudele. Me peame ausalt ütlema, et kui Venemaa on oht, siis ta on oht – meil ei ole mõtet seda kuidagi vaiba alla pühkida või proovida seda asja kuidagi ilustada,» rääkis Luik.

Kaitseminister märkis, et mingit plaan B-d ei ole, kuid võib ette kujutada, mis valikud Eestil ilma NATOta võiksid olla.

«Me kujutame ette, mis valikud on – kui ei ole NATOt, siis on Euroopa Liit, on võimalik mingi Põhjamaade koostöö, aga selge on see, et ükski nendest teistest variantidest ei taga heidutust. Ainus reaalne heidutus on see, kuhu on kaasatud ka Ameerika Ühendriigid,» rääkis Luik.

Ohu kohta, et NATO võib kaotada liikmesriikide lahkhelide tõttu oma tõsiseltvõetavuse, vastas Luik, et tema seda ohtu ei taju.

«Venemaa on nüüd uuesti oht ja vajadus NATO järele on tugevam kui kunagi varem. See on raamistik, mis hoiab koos Euroopa kaitset – riikide kokkulepe, mis hoolimata sisepoliitilistest värelustest aitab strateegilist eesmärki edasi ajada.»