Tartu linnapea pöördus kultuuriministri poole murega ühe teatri tuleviku pärast

Ivar Põllu, Tartu Uus Teater Foto: Postimees

Tartu linnapea Urmas Klaas saatis kultuuriminister Tõnis Lukasele pöördumise, kus ta muretseb Tartu Uue Teatri tuleviku pärast, kuna teatri püsiv riiklik toetus on kuni neli korda väiksem Tallinnas tegutsevate teiste samalaadsete erateatrite toetusest.

Nimelt on sellel aastal Uue Teatri püsiv riiklik toetus 128 000 eurot, kui sarnased Tallinna teatrid nagu Von Krahl ja VAT Teater said riigilt toetust üle 400 000 euro. Tegevustoetuste suuruse otsustab kultuuriministeeriumi ekspertkomisjon, kes kaalub toetuste jagamisel teatri viimase kolme aasta kunstilist taset, rahvuskultuurilist ja regionaalset tähtsust ning valdkondlikku mõju.

«Pöördun Teie poole tõsise murega Tartu Uue Teatri tuleviku pärast, täpsemalt teatri riigipoolse rahastamise pärast,» kirjutas Tartu linnapea Urmas Klaas kultuuriministrile.

«Tartu Uus Teater on ennast 10 aastaga tõestanud jätkusuutliku kultuuriasutusena, kelle tegevus on ambitsioonikas ja üle-eestilise tähtsusega,» lisas Klaas. Ta lisas, et teatrit on tunnustatud kunstiliselt, kus siis Eesti teatri aastaauhindadelt on nad toonud Tartusse läbi aastate mitmeid auhindu ning on ka saanud rahvusvahelisi preemiaid. Lisaks on teater ühiskonnas tunnustatud, näiteks nende lavastus «Kremli ööbikud» on kui kultuurisensatsioon, linnaruumi avamine teatri kaudu, sotsiaalsete ja ajalooliste teemadega tegelemine. Lavastused on olnud menukad nii Venemaal ja Valgevenes.

«Kuigi riik on kultuuriministeeriumi kaudu asunud teatrit püsivalt toetama, on tema toetus võrreldes teiste samalaadsete erateatritega (VAT Teater, Von Krahli Teater, Theatrum) kuni neli korda väiksem, mis ei ole teatripidamise seisukohast jätkusuutlik. Madal toetusmäär ei võimalda teatril töötada püsiva trupiga, teha pikaajalisi plaane ja viia ellu rahvusvahelist publikut kõnetavaid ambitsioonikaid loomeprojekte,» leiab Klaas.

Tartu linnapea leiab, et suurem toetus teatrile on põhjendatud ka tasakaalustatud regionaalarengu aspektist, kuna tegemist on ainsa riigi rahastatava erateatriga kogu Lõuna-Eestis.

«Puuduva tühimiku täitmine ainult Tartu linna toetuse abil pole samuti mõeldav, kuna vajadus küündib kordades üle omavalitsuse võimekuse, kes panustab samal ajal oluliselt ka riigiteatri arengusse ning toetab teisigi kunstiliselt võimekaid erateatreid (Karlova Teater, Must Kast),» selgitab Klaas, miks Tartu linn ei saa täielikult toetada teatrit. «Jättes Uue Teatri märkimisväärse tegevustoetuse tõusuta, võib see tähendada loomingulise koosluse lagunemist, mille puhul oleks kaotajaks kogu Eesti teatrimaastik.»

«Eeltoodut silmas pidades avaldan lootust, et riik leiab võimalusi selle omanäolise ja kunstiliselt kõrgetasemelise Lõuna-Eesti teatri senise tegevustoetuse mitmekordistamiseks 2020. aastal,» kirjutas oma pöördumises kultuuriministrile Urmas Klaas

Tartu uue teatri juht Ivar Põllu: trupiliikmed on ka inimesed

Tartu Uue teatri juht Ivar Põllu ütles Raadiouudistele, et nad on jõudnud sinna, kus teatrit veel sulgema ei pea, kuid nende loominguline jõud on suure löögi all. «Kui räägitakse keskmistest palkadest ja kultuuritöötajate miinimumpalgast, siis me ei suuda selliste toetustega Tartus tegeledes, sellist repertuaari mängides, seda inimestele tagada. Teater lihtsalt jookseb tühjaks,» rääkis Põllu. 

Kui Tartu Uus Teater toob välja lavastusi, siis need kõik on rahastatud enamasti kultuurkapitali rahastuse ning omapoolse osalusega. «See tähendab, et ei ole sotsiaalseid pikaajalisi garantiisid: ei teatrile, ei trupiliikmetele,» selgitas Põllu. «Trupiliikmed on ka inimesed, nad tahavad ikka stabiilset sissetulekut,» lausus ta. 

Põllu lisas, et kui teater saab teada, et suurem rahastus pole võimalik, siis nad peavad tegema teisi valikuid.