Abordivastased jäid õiguskantsleri toeta

Emakssaamise otsus jääb ka edaspidi naise langetada, riik sellesse ei sekku. Foto: Corbis / Scanpix

Õiguskantslerilt abi otsinud abordivastased jäid loodetud toeta, sest Teder hinnangu kohaselt ei ole praegune raseduse katkestamise rahastamise süsteem põhiseadusega vastuolus.

Eile läks õiguskantsleri kantseleist Elukultuuri Instituudi, Noorte Konservatiivide ja lastevanemate liidu poole teele kiri, kus teatati, et abordi lubatavus ja rahastamine haigekassa eelarvest ei ole põhiseadusega vastuolus.

Õiguskantsler Indrek Teder algatas põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse pärast kolme organisatsiooni pöördumist eelmise aasta sügisel. Abordivastased leidsid, et riik on loonud võimaluse tappa veel sündimata lapsi, sest soosib aborte.

Lastevanemate liidu juhatuse liige Aivar Haller ütles sügisel Postimehele, et nad teevad vahet meditsiinilise abordi ja valikabordi vahel. Ning nende hinnangul ei saa maksta maksumaksja rahast kinni maksta nende naiste aborte, kes otsustavad Eesti rahvale järeltulijaid mitte sünnitada.

Abordi teemat käsitles Eesti Kirikute Nõukogu palvel ka eelmine õiguskantsler Allar Jõks, kes leidis 2002. aastal, et  raseduse katkestamist puudutavad Eesti seadused vastavad põhiseaduse sättele, mille järgi on igaühel õigus elule.

«Tuleb arvestada, et loote ja ema suhe on erilist laadi. Loode on ema ihuga seotud kõige mõeldavamalt tihedamal viisil ning loodus on andnud loote kaitsmise ülesande eelkõige emale endale. Õiguskorra võimalused sündimata elu kaitsmiseks ka ema vastu on seega juba algusest peale piiratud,» osutas ta toona.

Riik ei saa sundida naisi sünnitama, küll aga on riigi võimuses nõustamissüsteemi tõhustamine, leidis Jõks toona.