Teadlased seavad kahtluse alla rahvaloenduse usaldusväärsuse

Toimetaja: NN

3. detsember 2019, 09:32

Rahvaloendaja töövahendid. Foto: Arvet Mägi

36 teadlast seab avalikus märgukirjas kahtluse alla 2021. aaasta rahvaloenduse usaldusväärsuses. Postimees avaldab avaliku märgukirja Vabariigi Valitsusele täismahus.

Eesti 2021. aasta rahvaloenduse ettevalmistused on jõudnud otsustavasse järku. Statistikaamet on teinud ettepaneku korraldada uus loendus täielikult registripõhiselt. Sellele lisanduks 60 000 vastajaga valimiuuring, et koguda teavet nende ühiskonna jaoks oluliste nähtuste kohta, mis registrites ei kajastu. Juhime tähelepanu, et see meetod ei võimalda täita rahvaloenduse peaeesmärki – anda täpne ja usaldusväärne ülevaade rahvastiku hetkeseisust.

Esiteks, täielikult registripõhine lähenemine ei arvesta, et inimeste elukohateave on Eesti registrites suurusjärgu võrra ebatäpsem kui registripõhise rahvaloenduse eeskujumaades. Näiteks Norra, Rootsi ja Soome statistikaametite andmeil puudutab see probleem neis riikides vaid 2-5 protsenti elanikest, Eestis aga 20-25 protsenti. Elukohaandmete sedavõrd suur ebatäpsus ei võimalda ka hulga teiste oluliste loendustunnuste usaldusväärsust tagada.

Teiseks soovitab Statistikaamet lähenemist, mille puhul olulised loendustunnused (nt isiku elukaaslane) prognoositakse matemaatiliste mudelite abil. See läheb vastuollu põhimõttega, et loendus on tegelikkuse statistiline vaatlus, mitte mudelite abil loodud arvutisimulatsioon. Lisaks tooks mudeldamine kaasa tulemuste suure ja süstemaatilise moonutuse. Tegelikest kooselupaaridest suudetaks tuvastada umbes 85 protsenti, pereloomeeas rahvastiku puhul aga vähem kui 70 protsenti. Sellise veaga loendusandmed ei võimalda teha usaldusväärseid järeldusi.

Kolmandaks, loenduse asendamine osa tunnuste puhul valimiuuringuga läheb vastuollu loenduse teise aluspõhimõttega, milleks on teabe kogumine ühiskonna kõigi liikmete kohta. Valimiuuringutega kaasneb alati esindusviga, sest valimisse sattunute omadused ei peegelda kogu rahvastikku täpselt. Isegi suure valimiga uuringus on väikeste rühmade esindajaid vähe ja esindusviga märkimisväärne, loenduse puhul aga esindusviga ei teki.

Statistikaamet on neist probleemidest teadlik, kuid ei pea neid oluliseks. Näiteks prooviloenduse hindamise kriteeriumid on ameti poolt seatud nii, et probleemide olemasolu ei takista tulemusele siiski kõrget hinnet andmast.

Käesolevale pöördumisele allakirjutanud peavad registripõhise andmekorralduse arendamist Eesti jaoks strateegiliselt õigeks teeks, kuid arvestades meie registrite praegust ebatäpsust, tuleks 2021. a rahvaloendus siiski korraldada kombineeritud meetodil, millega loendusandmete enamus saadakse registritest, kuid andmed, mida registrites ei ole või mille kvaliteet ei ole rahuldav, kogutaks otse inimestelt, kasutades maksimaalselt e-loenduse võimalusi.

See tagaks, et saadud andmed vastaks rahvaloenduse kõige tähtsamatele kriteeriumitele, milleks on kõiksus, üheaegsus, isikukohasus, ja usaldusväärsus nii kogurahvastiku kui väikeste rühmade ja piirkondade tasemel.

Tallinn-Tartu
28.11.2019.

Jüri Allik, Dago Antov, Raul Eamets, Jaanus Harro, Veronika Kalmus, Mihkel Kangur, Margit Keller, Birute Klaas-Lang, Martin Klesment, Hill Kulu, Rainer Kuuba, Valter Lang, Äli Leijen, Mall Leinsalu, Lauri Leppik, Karl Pajusalu, Hannes Palang, Michel Poulain, Allan Puur, Mati Rahu, Tiina Randma-Liiv, Tiit Rosenberg, Luule Sakkeus, Jüri Sepp, Merike Sisask, Mihkel Solvak, Marek Tamm, Tõnu-Andrus Tannberg, Randar Tasmuth, Tõnu Tender, Karmen Toros, Jaan Undusk, Anneli Uusküla, Urmas Varblane, Toomas Veidebaum, Triin Vihalemm

Kommentaarid

Märksõnad

rahvaloendus