Jäätmete käitlejal olgu edaspidi tagatis

2017. aastal pidas riigikogu keskkonnakomisjon Silikaltsiidi ebaseaduslikus prügilas väljasõiduistungi. Tänaseks pole vaatepilt seal eriti muutunud. Foto: Eero Vabamägi

Aasta lõpus vastu võetav seadus peaks välistama «silikaltsiidi» tegemise ehk selle, et mõni pahatahtlik ettevõte saaks kiiresti rikastuda, kuhjates suvalisele krundile suure koguse jäätmeid ning jättes need käitlemata. Paraku kõik uue seaduse võlujõudu ei usu.

«Tulevikus peab ettevõttel jäätmeloa saamiseks olema finantstagatis või pangagarantii. Ehk selleks, et firma tohiks jäätmeid käidelda, peab tal olema pangakontol piisavalt suur summa, finantsasutuse garantii või kindlustus,» rääkis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma.

Ta selgitas, et kui ettevõte ei täida oma kohustusi ja jäätmed on käitlemata, siis võetakse tema deposiit või pangagarantii kasutusse ning käideldakse jäätmed selle eest ära. See muudatus peaks jäätmevaldkonda suurel määral korrastama. «Me peame seda tegema, sest jäätmekäitluse valdkonnas on endiselt isikuid, kes tahavad seadust rikkudes kiiresti rikastuda,» ütles Heinma.