Birute Klaas-Lang: rahvusülikool uuendab keelepoliitikat

Tartu Ülikoolil täitus äsja sada aastat emakeelse kõrghariduse andmisel. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli professor ja Eesti Keelenõukogu esimees Birute Klaas-Lang annab ülevaate rahvus­vahelistumise suundumustest Eestis ja lõunanaabrite ülikoolides ning keelepoliitika aruteludest alma mater’is.

Möödunud nädalal toimus Tartu Ülikoolis konverents «Rahvuskeelsed ülikoolid üleilmastuvas maailmas», kus vaadati tagasi eesti, läti ja leedu kõrghariduskeele sajandile, analüüsiti nende kolme keele rolli õppekeelena tänapäeva ülikoolides ning rahvuskeelse ja ingliskeelse kõrghariduse kooseksisteerimise võimalusi.

Läti ja Leedu tunduvad olevat kõrghariduse keelepoliitikas nagu Eesti viis-kuus aastat tagasi, kus eesmärk oli rahvusvahelistumine iga hinna eest ja võõrkeelsuse agressiivne sisseviimine õppekavadesse, auditooriumidesse ja ka ülikooli asjaajamisse. Nii Leedus kui Lätis kaalutakse näiteks ülikoolide juhtkonna keelenõuete kaotamist. Kavandatud muudatus Eesti oludesse projitseerituna võiks kaasa tuua selle, et järgmine Tartu Ülikooli rektor oleks eesti keele oskuseta välismaalane, kes tuleb ülikooli juhtima oma võõrleegionäridest meeskonnaga. Eelnõu autorite argument on, et niimoodi saab parandada juhtimiskvaliteeti.

Läti ühiskond on aga ärritatud haridusministeeriumi kava peale kehtestada nõue, et kõik doktoritööd peavad olema kirjutatud inglise keeles. Protestivad ja koguvad vastulauseid ühiskonna- ja kultuuritegelased. Pooldavad aga need, kelle silmis vähendab Läti kõrghariduse ja teaduse kvaliteeti, reitinguid ja atraktiivsust asjaolu, et Läti ülikoolides on ainult 30 protsenti doktoritöödest võõrkeelsed.