Jürgen Ligi: reportaaž poliitika vorsti-vabrikust

Jürgen Ligi. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Täna riigikogu saali jõudva pensionireformi arutelu rahanduskomisjonis rahandusministri osavõtul kirjeldab riigikogu rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi (Reformierakond).

Mitte kõike poliitikas ei saa teha publiku ees, samuti nagu mitte kogu vorsti vorstivabrikus. Nii lihtsalt on tulemusele parem. Aga kui tehnoloogia on vale, koostisosad võltsid ja toode kahjulik, peab tarbija mõlemast rohkem teada saama. Konspekteerin seepärast erandina koosolekut, kus rahandusminister Martin Helme esitles riigikogu rahanduskomisjonile pensionireformilaadset toodet. Pidin ise lindistuse üle kuulama, et oma kõrvu uskuda. Ehk aitab üleskirjutus avardada vaadet sellele, kus tekib riigivalitsemises koostöö mittelaabumine ja mis on poliitiline omavoli.

Toote tehnoloogia kirjeldas­ Helme lõplikult ära juba mõne kuu eest, kui lubas ekspertidel küll rääkida, aga kinnitas, et otsused on langetatud. Nüüd räägivadki mõjuanalüüsid, sealhulgas seletuskirja oma, eelnõule endale ja ministrile vastu. Aga mees kinnitas komisjonis üle, et «ei võta absoluutselt tõsiselt kriitikat», et midagi peaks veel arutama.

Helme alustas eelnõu eesmärkidest, milleks olevat kodaniku vastutus, vabadus ja iseotsustamine. Need õilsad väärtused ei muuda paraku senist printsiipi, et pension on ka riigi mure ning pensionireformide eesmärk jätkusuutlikult suurem pension. Tundsime seepärast huvi, mille põhjal valitsus otsustas, et kodanikud ise vastutamist pensioni suurusest kõrgemalt hindavad ning seda edaspidi paremini õigustavad, kui jäävad ilma kuueprotsendilisest säästust, et saada palgale 1,6 protsenti lisa neto. Kuulsime vastuseks, et see kõik olevat inimese enda, mitte riigi asi.