Rene Kokk: kasvuhoonegaasid innustavad uut tehnoloogiat arendama

Keskkonnaminister Rene Kokk. Foto: Peeter Lilleväli / Põhjarannik

ÜRO kliimakonverentsil Eestit esindav keskkonnaminister Rene Kokk leiab, et kasvuhoonegaasid on küll suur probleem, kuid samas annavad nad tõuke uue tehnoloogia arendamiseks, teatas keskkonnaministeerium.

«Kliimaneutraalsuse poole liikudes ei tohi me jätta tähelepanuta sotsiaalseid ja majanduslikke vajadusi. Ometi ei saa kasvuhoonegaase vaadata ainult kui suurt probleemi, vaid võimalust, mis innustab tegelema tehnoloogiate arendamise ja uute lahenduste leidmisega,» ütles Kokk, kelle sõnul on kliimapoliitika meie elu lahutamatu osa, millega tuleb arvestada.

Eestis leiavad järjest enam kandepinda kodanike ja erasektori algatused, mis aitavad vähendada kasvuhoonegaaside koguseid. Hiljuti allkirjastas üle kolmekümne Eesti tehnoloogiaettevõtja rohelise lubaduse, mille eesmärk on olla oma tegevuses süsinikuneutraalne aastaks 2030. Algatus on juba levinud Eestist väljapoole, hõlmates nüüd enam kui 70 ettevõtet kogu Euroopas. Meie kohaliku kogukonna sektor on aga alustanud rohelise omavalitsuse mudeli väljatöötamist, mis on märkimisväärne samm säästva arengu suunal liikumiseks.

Esmaspäeval algab Madridis ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste 25. kohtumine – Conference of the Parties ehk lühendatult COP. Ligi 200 riigi esindajad kogunevad kaheks nädalaks, et jätkata arutelusid, kuidas viia ellu Pariisis nelja aasta eest sõlmitud kliimakokkulepet.

ÜRO hinnangul on mure tõsine – praegu tehtav ei ole piisav ja maailma keskmine temperatuur tõuseb tempos, mis võib olla meie planeedile hukatuslik. Seetõttu kutsub ÜRO üles kõiki osalisi suurendama jõupingutusi olukorras, kus saastenumbrid üha suurenevad, temperatuur tõuseb ja kliimamuutused süvenevad.

Peamiseks vaidluskohaks läbirääkimiste laual on muutunud ülemaailmsed riikidevahelised heitkogustega kauplemise ehk kvoodikaubanduse reeglid. Euroopa Liidu selge eesmärk on Madridi kliimakonverentsil ülemaailmse kauplemismehhanismi reeglid lõplikult kokku leppida.

Eesti koos Euroopa Liiduga seisab kliimakonverentsil selle eest, et intensiivistada ülemaailmseid kliimameetmeid. Muret väljendatakse selle üle, et ÜRO raportite järgi ei ole riikide kliimaplaanid ja praegused kasvuhoonegaaside heitkoguste trajektoorid üldse piisavad Pariisi kokkuleppe pikaajaliste eesmärkide täitmiseks. Kliimamuutused avaldavad üha suuremat mõju elurikkusele ning veevarude ja ökosüsteemide halvenemisele, sestap on vaja tegutseda ambitsioonikalt. Eesti tunnustab ka kodanikuühiskonna ja kodanike, eriti noorte osatähtsust ja üleskutseid tõhusamatele meetmetele ning ambitsioonikusele.

Esmaspäeval toimuval kliimakonverentsi riigijuhtide avaüritusel esindab Eestit peaminister Jüri Ratas. Konverentsi teisel nädalal on kavas ministrite kohtumised, kus Eestit esindab keskkonnaminister Rene Kokk.

Maailma riigid leppisid 2015. aastal Pariisis kokku ühtses eesmärgis vähendada kasvuhoonegaaside heidet määral, et temperatuur ei tõuseks rohkem kui 2 kraadi, ja kui vähegi võimalik, mitte üle 1,5 kraadi. Pariisi kokkuleppe sõlmimisest alates on käinud töö selle nimel, et luua selle rakendamiseks vajalikud reeglid. Selles pea 300-leheküljelises materjalis juhistega saadi enamjaolt kokkuleppele  eelmisel kliimakonverentsil, mis toimus mullu Katowices. Juhistes on üksikasjalikult kirjas, kuidas kokkulepitut reaalselt ellu viia.

COP 25 moto on «Time for Action». COP 25 on fookusega tegutsemisel ja peaks andma riikidele tõuke ambitsioonikamate eesmärkide seadmiseks, kuna praegused plaanid ei ole kliimamuutuste ohjamiseks piisavad. Riikidelt oodatakse oma seniste kliimaplaanide ülevaatamist ja suuremate eesmärkide esitamist ÜRO-le järgmise aasta alguses.

COP25 on sillaks järgmisele COPile tuleval aastal Glasgow's kui vaadatakse üle, kas uuendatud kliimaplaanid on piisavad Pariisi kokkuleppe eesmärkide täitmiseks.

Seekordsel kliimakonverentsil pööratakse eritähelepanu ookeanidele, mistõttu kutsutakse seda ka Blue COPiks. Värskes valitsustevahelise kliimamuutuste nõukogu (IPCC) eriaruandes rõhutatakse kliimamuutuste laastavat mõju meredele, sealhulgas ka Läänemerele. Samuti juhitakse tähelepanu võimalustele, mida mered võivad meile pakkuda kliimamuutustega tegelemiseks, näiteks taastuvenergia ammutamine ja selle kaudu roheliste töökohtade loomine. Läbirääkimiste laual on kokku 85 eriteemalist päevakavapunkti.

See konverents võib olla viimane USA-le, kuna USA on esitanud dokumendid ametlikuks väljaastumiseks Pariisi kokkuleppest eeloleva aasta 4. novembril.

COP 25 pidi toimuma COPi eesistujamaal Tšiilis, Santiagos. Rahutuste tõttu Tšiilis see tühistati. Hispaania pakkus võimalust COPi korralduseks Madridis.