Uppuva Veneetsia teadlastel on vaidlemisest kõrini - kliima muutub ja me peame reageerima

Üleujutused, tugevad vihmasajud ja rängad põuad annavad tunnistust sellest, et kliimamuutuse suhtes on Itaalia üks Euroopa kaitsetumaid riike. Seega pole ime, et kohalikud teadlased ootavad pikisilmi, et lõpeks sihitu targutamine selle üle, kas kliima muutub või mitte või kas muutusi põhjustab inimene.

«Pole oluline, kes või mis on kliimamuutuse taga. Selge on, et meil on probleem ja see tuleb lahendada,» on Veneetsia rahvusvahelise ülikooli dekaan ja majandusteaduste professor Carlo Giupponi veendunud.

Carlo Giupponi loodab, et inimesed langetavad rohelisi valikuid nii poliitikas kui ka sisseoste tehes. Foto: Bretty Sarapuu

Veneetsiat ähvardab enim maailmamere tõus, mis ennustuste järgi võib tuua kaasa iga aastaga üha hullemad üleujutused. Seejuures pole probleem vaid selles, et veetase kanalite linnas tõuseb üha kõrgemale, vaid ka selles, et see juhtub üha sagedamini.

Nii polnud ka üle-eelmise nädala üleujutus laastav mitte ainuüksi seetõttu, et vesi ulatus poolsajandi kõrgeimale tasemele, 187 sentimeetrini, vaid ka seepärast, et vesi tõusis üle kriitilise piiri neli korda ühe nädala jooksul.

«See oli Veneetsia ajaloo kõige hullem nädal alates 1923. aastast, mil kõrgvett (itaalia keeles acqua alta) registreerima hakati,» ütleb Malcolm Mistry, Ca’ Foscari Veneetsia ülikooli majandusteaduskonna dotsent ja kliimauuringute keskuse CMCC teadur.

Mistry tõdeb, et päris täpselt pole võimalik öelda, mil määral oli seekordne üleujutus seotud kliimamuutusega ja mil määral teiste asjaolude, näiteks täiskuu (täpsemalt kõrgvee ehk kevadloode) ja tugeva sooja siroko koosmõjuga, ent aastakümnete jooksul kogutud andmed viitavad siiski vähemalt osaliselt kliimamuutusele.

187 sentimeetrini ehk poolsajandi kõrgeimale tasemele ulatus vesi tänavu.

4 korda tõusis vesi ühe nädala jooksul üle kriitilise piiri.

See oli Veneetsia ajaloo kõige hullem nädal alates 1923. aastast, mil kõrgvett registreerima hakati.

Alates veetaseme tõusu registreerimise algusest ligi sada aastat tagasi on kõrgvesi 140 sentimeetri piiri ületanud 24 korda. Neist neli juhtumit registreeriti ainuüksi üle-eelmisel nädalal ja pooled juhtumid leidsid aset viimasel kümnel aastal.

«Teadlastel on üha rohkem tõendeid selle kohta, et kliimamuutus põhjustab mereveetaseme tõusu ja suurendab äärmuslike ilmaolude, nagu väga tugevate vihmasadude, üleujutuste, kuumalainete ja metsapõlengute sagedust ja intensiivust,» kinnitab Mistry, mööndes samas, et Veneetsia üleujutuste seostamiseks kliimamuutusega on tarvis andmed põhjalikumalt läbi töötada.

Üleujutatud Veneetsia Püha Markuse väljakule tuli ehitada hulpivad kõnniteed. Foto: Andrea Merola/ap

Miljardid üleujutuse ärahoidmiseks

Siiski on teadlased ühte meelt, et Veneetsia-sugusel linnal tuleb arvestada tulevikus veelgi tõsisemate üleujutustega ja seetõttu on vältimatult vajalik rajada linnale kaitsevall.

Ilmselt polnud üle-eelmise nädala rekordiliste üleujutuste ajal linnas ühtegi kohalikku, kelle huulilt poleks pettunult kõlanud sõna «MOSE». Sellist nime kannab tammiprojekt, mida Veneetsia laguuni juba alates 2003. aastast ehitatakse ja mis linna üleujutuste eest kaitsma peaks.

Projekti nimelühend pole valitud juhuslikult. Nimelt kirjutatakse itaalia keeles s’amamoodi Moosese nime, kes piibli ja koraani kirjelduse järgi suutis Punase mere kaheks lahutada ja Egiptusest põgenenud iisraellased kuiva jalaga läbi mere juhatada.

Veneetsia MOSE-projekti on investeeritud üle viie miljardi euro, aga kohalike jalad saavad endiselt ja üha sagedamini märjaks.

«Kui MOSE oleks üle-eelmisel nädalal olemas olnud, oleks see suutnud vähendada kahju vähemalt natukenegi,» ütleb Ca’ Foscari Veneetsia ülikooli kliimauuringute keskuse CMCC teadur Arthur H. Essenfelder, kelle üheks uurimisvaldkonnaks on just rannakaitsesüsteemid.

Kui osalt venib MOSE valimine korruptsiooniskandaalide tõttu, siis teisalt on rajatav süsteem Veneetsias keerulisem kui teised samasugused mujal maailmas, leiab teadlane. Nimelt ehitatakse Veneetsia laguuni sellist süsteemi, mis tõuseks pinnale vaid veetaseme tõusu korral. Muul ajal poleks inetut barjääri näha ja tagatud oleks nii laevade läbisõit kui ka veevahetus.

Juba praegu tuleb kasvatada osa lõunapoolsemaid viinamarjasorte riigi põhjaosas ja saak valmib aastast aastasse üha varem.

«Veneetsia asub laguunis ja kuna siin elavad inimesed ja käib palju turiste, satub kanalitesse kahjuks rämpsu. Samuti reostavad laguuni jõed, mis siia suubudes toovad kaasa põllundusjäätmeid,» seletab Essenfelder, miks ei sobi Veneetsiasse selline püsiv üleujutuskaitse nagu Hollandis ja Suurbritannia pealinnas Londonis. «Kui sulgeda ühendus laguuni ja mere vahel täielikult, kaob laguuni isepuhastusvõime.»

Kuigi Essenfelder ootab MOSE valmimist pikisilmi, kardab ta, et süsteem on juba eos vananenud.

«Ennustused näitavad, et kuna merevee tase muudkui tõuseb, ei pruugi MOSE olla mõne aasta pärast enam kuigi tõhus,» selgitas teadlane probleemi, mille juured peituvad selles, et projekt kavandati 1980. ja 1990. aastatel, mil esiteks polnud tehnoloogia nii arenenud ja teiseks ei osatud veel karta merevee nõnda kiiret tõusu.

Seega sooviks teadlane näha, et veneetslased ei paneks kogu oma raha ja lootust ühe projekti peale, vaid mõeldaks ka teistele võimalustele linna kaitsta.

Poliitik, jalgupidi vees, nõuab võitlust

Veneto maakonna poliitik Andrea Zanoni on pettunud, et volikogu keeldus järgmise aasta eelarvet planeerides toetamast mitut kliimamuutuse vastast meedet. Foto: Andres Haabu

«Sireenid hakkasid tööle. Meie telefonidesse saabusid hoiatavad sõnumid veetaseme tõusust,» rääkis Veneto maakonna volikogusaadik Andrea Zanoni, kuidas tõusuvesi 12. novembril tema tööpäeva sisse murdis.

«Siis hakkas vesi hoonesse tungima. Alguses oli vett natukene, mõne aja pärast juba palju rohkem. Me jooksime ruumist välja, kõik dokumendid jätsime siia.»

Endise Itaalia europarlamendi saadiku tööruumid asuvad imeilusas volikoguhoones otse Veneetsia Suure Kanali ääres. Asukoha pluss on see, et tööle saab tulla paadiga ja vältida seega segadusse ajavaid kitsaid linnatänavaid. Pahupool on üleujutuste ajal hoonesse tungida võiv jahe Aadria mere vesi.

Aastaid nii kodumaal kui ka Brüsselis keskkonnateemadega tegelnud poliitiku sõnul ei pööra Veneto maakond kliimamuutusega võitlemisele piisavalt tähelepanu. Seejuures sattusid kohalikud poliitikud poolde säärde vette vahetult pärast seda, kui järgmise aasta eelarvet kavandades oli otsustatud mitte eraldada raha kliimamuutuse pidurdamise meetmetele.

Zanoni sõnul soovis tema erakond, sotsiaaldemokraatlik Partito Democratico, mis ühtlasi on Veneto volikogu suurim opositsioonierakond, raha omavalitsushoonete energiatõhususe suurendamiseks ja neile päikesepaneelide paigaldamiseks.

Samuti sooviti laiendada elektriautode laadimisvõrku, vahetada ühistranspordi diiselbussid keskkonnasõbralikumate vastu ja istutada maakonda puid. Kõik need meetmed jäid parlamendi toetuseta.

Poliitikut pahandab kõige enam see, et Veneetsia linnale koduks olevas Veneto maakonnas on keskkonna seisund kehvem kui Itaalias keskmiselt, mistõttu ootaks ta omavalitsuselt aktiivsemat tegutsemist.

Näiteks köetakse paljusid hooneid endiselt puidu või pelletiga, mis aga saastab õhku. Samuti on Veneto maakonnas väga suur hulk maad tööstuse, hoonete või teede all, mis tähendab, et süsiniku sidumiseks hädavajalikku mulda on jäänud väheks.

Üheks kliimasoojenemise märgiks peab Zanoni Aasiast Euroopasse levinud putuka Halyomorpha halys üha kasvavat populatsiooni. Kuna temperatuur püsib Itaalias ka talvekuudel plusspoolel, elavad väikesed pruunid putukad seal üsna meelsasti.

Paraku on nad nuhtluseks põllumeestele, sest toituvad peamiselt inimestele toiduks kasvatatavast saagist, näiteks puu- ja köögiviljadest, marjadest ja ubadest.

Kuigi kliimamuutuse pidurdamiseks on veel pikk tee minna, püüavad Postimehega vestelnud teadlased säilitada optimismi. Ennekõike tervitavad nad noorte kliimastreike ja püüdu võtta omaks jätkusuutlik eluviis. Valitsuse töös rõõmustab neid aga otsus lisada kliimamuutuse teema kooliprogrammi.

«On väga oluline näidata uuele põlvkonnale, et kliimamuutus on tõsine probleem, millega tuleb tegeleda,» ütles Ca’ Foscari Veneetsia ülikooli kliimauuringute keskuse CMCC teadur Arthur H. Essenfelder. «Meie, teadlased, teame, et kliimamuutuse pidurdamiseks oleks pidanud tegutsema juba eile, aga on siiski julgustav näha, et midagi toimub.»

Kliimamuutus sulatab suusakuurordid

Üleujutuste eest kaitsvast projektist rääkides jõuavad kõik teadlased ühel hetkel rahani. Teada on, et juba praegu on projektile kulutatud miljardeid, ja kui see ühel päeval tööle hakkab, neelab süsteemi ülalpidamine ennustuste järgi 80–100 miljonit eurot aastas.

Kuigi seda on väga palju, tuletab Essenfelder meelde, et ainuüksi üle-eelmise nädala üleujutuse kahju linnale võib ulatuda miljardi euroni, mistõttu usub ta, et pikapeale on siiski otstarbekam panustada kahju vältimisse kui tagajärgede kõrvaldamisse.

«Samuti on rahas mõõtmatuid väärtusi, näiteks see, et Veneetsia on rikka kultuuripärandiga linn. Sellele on raske panna külge hinnasilti, aga tuleb küsida, kas tahame pärandit hoida või mitte,» ütles teadlane.

Arthur H. Essenfelderi sõnul ei tohi kanalite linna ühendust merega täiesti kinni panna. Foto: Bretty Sarapuu

Rahal on määrav roll, aga mitte üksnes Veneetsia päästmise seisukohalt, vaid kliimamuutusega võitlemisel üldiselt. Ühelt poolt räägitakse palju sellest, kui kulukas eesmärk on kliimaneutraalsus, samas on selge, et suutmata pidurdada kliimamuutust, kannavad riigid edaspidi üha suuremat majanduslikku kahju.

«Itaalias tervikuna on väga suur probleem üleujutustega, tugevate vihmade, aga samas ka põuaga,» rääkis Veneetsia rahvusvahelise ülikooli dekaan ja majandusteaduste professor Carlo Giupponi. «Itaalia on kliimamuutusest majanduslikult väga tugevalt mõjutatud.»

Nii tuleb juba praegu kasvatada osa lõunapoolsemaid viinamarjasorte riigi põhjaosas ja viinamarjasaagi valmimine aastast aastasse üha varem tähendab lõpptoodangu kvaliteedi langust, millega kaasneb majanduskahju kallite veinide tootjatele. Samamoodi on kliimamuutusest haavatav oliivisaak.

Üleujutatud Veneetsia Püha Markuse väljakule tuli ehitada hulpivad kõnniteed. Foto: Miguel Medina/afp

Ent kliimamuutus ei avalda mõju üksnes toidulauale. Itaalia puhul on esile toodud sedagi, et kliimasoojenemise tagajärjel võivad kaduda sajad suusakuurordid, mis, täpselt samamoodi nagu üleujutused Veneetsias mõjuks rängalt riigi turismile.

Kõike seda arvesse võttes loodab Giupponi näha kiiremat üleminekut jätkusuutlikule arengule ja taastuvenergia kasutamisele. Võti selleks peitub tema sõnul ühelt poolt investeeringutes, teisalt iga inimese käitumises.

«Kui inimesed väljendavad muutuste soovi, tuleb poliitikutel tegutseda. Kui tarbijad langetavad valiku rohelisemate toodete kasuks, siis viib see muudatusteni ettevõtluses,» toob teadlane näiteks.

Temaga nõustub Essenfelder: «Kui hakatakse nägema kliimamuutuse mõju majandusele, siis hakatakse sellega seotud probleeme paremini mõistma.»