/nginx/o/2024/10/18/16426805t1hbc77.png)
:format(webp)/nginx/o/2019/11/11/12731109t1h7b3d.jpg)
Tallinna halduskohus jättis neljapäeval rahuldamata Illar Lemetti esialgse õiguskaitse taotluse, mille ta oli esitanud kohtule juba enne valitsuse otsust ta ametist vabastada.
Lemetti ei saanud kohtust esmast õiguskaitset (16)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinna halduskohtu esindaja ütles rahvusringhäälingule, et Lemetti esitas 21. novembril halduskohtule kaebuse maaeluminister Mart Järviku poolt 20. novembril valitsuskabineti nõupidamisele esitatud memorandumi õigusvastaseks tunnistamiseks. Koos kaebusega esitas ta ka esialgse õiguskaitse taotluse keelata valitsusel vabastada koostöö mittelaabumise tõttu kantslerit ametist.
Halduskohus jättis neljapäeval määrusega esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata ning kaebuse käiguta. Kohus jättis esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata, kuna seoses kaebaja teenistusest vabastamisega langes esialgse õiguskaitse vajadus ära.
Halduskohtu määrust on võimalik vaidlustada 15 päeva jooksul.
Lemetti pöördus halduskohtusse vallandamise keelamise nõudega, millise nõude lubatavus on avaliku teenistuse regulatsiooni silmas pidades vähemalt küsitav, märkis Tallinna halduskohtu esimees Kristjan Siigur Postimehele.
«Ent sõltumata sellest on ilmne, et olukorras, kus inimene on oma ametikohalt vallandatud, ei ole keelamisnõudega, isegi kui sellise nõude esitamine oleks lubatav, võimalik oma õigusi kaitsta. Seega olukorras, kus vallandamine on juba aset leidnud, on kohtul võimalik teha kaebajale ettepanek oma nõuet muuta ja võimalik nõue võib olla vallandamise õigusvastaseks tunnistamine ja selle eest rahalise hüvitise välja mõistmise nõue,» märkis Siigur.