Juhtkiri: kas Ratas suudab EKREt harida?

Jüri Ratas Foto: Sander Ilvest

Kujutage ette arsti, kelle kabineti juures ootavad inimesed kannatlikult järjekorras. Ühel hetkel saabub aga mees, kes sammub kõigist ootajatest enesekindlalt mööda, koputab tohtri uksele, avab selle hetk hiljem, pistab pea sisse ja ütleb: «Mart! Näe, silm oli täna ärgates kole punane. Ole hea, vaata üle!»

Ja tohter võtabki ta hoobilt vahele, mispeale kõlab koridoris nurinat. Mõni märgib, et tema pidi vastuvõtule pääsemiseks mitu kohta läbi käima. Doktor aga kostab: «No mis on? Mina tegelen inimeste aitamise, mitte bürokraatiaga!»

Näib, et EKRE püüab riiki ja ministeeriume umbes sama moodi juhtida, mõistmata, milles on probleem. Ent probleem on suur.

Eilne Postimees kirjutas augustis maaeluministeeriumis toimunud koosolekust, kus nüüdseks endine minister Mart Järvik ja tema nõunik Maido Pajo püüdsid mõjutada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) juhti Jaan Kallast, et amet käituks kolme rahakasutuse menetluse puhul pehmemalt. Üks menetlus puudutas avalikkusele juba tuttavat perekond Soosaare vaidlust ning ka ülejäänud kahel juhtumil lasub varasemast ajast pärinevate isiklike sidemete vari.

On lubamatu, et minister end niimoodi üksikjuhtumitesse segas.

Oletame korraks, et PRIA on tõepoolest eksinud: olnud liiga bürokraatlik või teinud muudmoodi põllumeestele liiga. Isegi sellisel juhul on olukorra niisugusel moel lahendamine lubamatu. Need asjad ei saa demokraatlikus õigusriigis sedaviisi käia.

Kõik inimesed ei hakka ealeski olema positsioonis, kus nad saavad oma mure otse ministrile või mõnele tema lähikondsele ära rääkida. Ning isegi kui see oleks võimalik, ei jaguks ministril ligilähedaseltki aega, et kõigi nendega personaalselt tegeleda. Rääkimata erapooletust asjaajamisest ja otsuste langetamise protsessist. Oma tuttavaid isiklikult aitama asudes pole viimastest juttugi.

Kõige selle pärast ongi lubamatu, et minister end niimoodi üksikjuhtumitesse segas. Enda vastutusalasse kuuluvates ametkondades esinevate vigade parandamiseks on palju ausamaid ja seejuures tõhusamaid viise.

Kui tundub, et PRIA teeb halba tööd, siis tellitagu sõltumatu eksperdianalüüs, ning kui selle põhjal ilmneb, et probleem on tõepoolest olemas, siis tehtagu muudatused, mis olukorra lahendavad. Kõigi jaoks, mitte üksnes neile, kes saavad ministril nööbist haarata.

Kahjuks tundub, et see ei vaja seletamist mitte üksnes Mart Järvikule, kes on praeguseks valitsusest niikuinii välja arvatud, vaid EKRE poliitikutele üldisemalt. Rahandusminister Martin Helme väljendas eilsel valitsuse pressikonverentsil selgelt, et tema meelest on kogu teema püsti pandud valedele arusaamadele. Helme sõnul Järvik ei survestanud PRIA juhti, vaid tegi oma tööd.

Kogu ses loos vastutab teiste seas peaminister Jüri Ratas. Kui ta on EKRE valitsusse võtnud ja soovib selle erakonnaga koalitsioonis jätkata, siis peab ta tagama, et ükski minister ei ületa oma volitusi. Kui aga ühe erakonna liin tervikuna paistab riigi juhtimise protsessist veidral moel aru saanud olevat, juhtub see uuesti pigem varem kui hiljem.

Niisiis tuleb küsida: kas Ratas suudab valitsuspartner EKREt õpetada? Peaministri käitumine konkreetse juhtumi puhul ja ka tänasest lehest leitav intervjuu temaga sunnivad selles paraku tõsiselt kahtlema.