Ilona Leib: Vale kordamine ei muuda seda tõeks

Ilona Leib Foto: Kadri Purje

Mis totter asi on alternatiivne fakt? Miks paljud inimesed enam ära ei taba olukordi, kus nendega manipuleeritakse?

«Fakt on püha, kommentaar vaba,» tavatses legendaarne Juhan Peegel meie ajakirjanduse kursusele ikka ja jälle korrata. Praegusel ajal tekitab paljudes hämmingut see, et need kommentaarid, mida meile kui valijatele või tarbijatele jagatakse, on nii vabad, nagu nad ei oleks kunagi faktiga üldse kokku puutunudki.

Ajastul, mil Ameerika Ühendriikide president räägib aina alternatiivsetest faktidest ja süüdistab eri väljaandeid valeinformatsiooni levitamises, on küsimus usaldusväärsetest allikatest ja arvamusliidritest äärmiselt asjakohane ka Eestis.

Kuigi meile meeldiks mõelda, et kujundame oma seisukohad meile olulistes küsimustes kõiki fakte hoolikalt kaaludes, suudame seda teha vaid väga vähestes küsimustes. Enese faktidega kurssi viimise asemel valime tegelikkuses enamasti vaid arvamusliidrite vahel, kes meie jaoks seisukoha kujundamist vajavat teemat meile kättesaadavas kanalis käsitlevad. Võidab see diskursus, mis sobib kokku meie isiklike teadmiste ja uskumustega.

Sõrm kustutusklahvil, püüad end võimalikult kiiresti tüütust ballastist vabastada, tundes pisukest ärevust, et ega kogemata mõni tähtis teave postkastis tähelepanuta ei jää. Sest õige info õigel ajal tähendab alati ka võimalust kas targemaks saada või muul viisil kasu lõigata.

Mitmeid lugusid jutustataksegi meile ainult selleks, et kehtestada tõest erinev vaade. Kahjuks ei tunne inimesed alati ära olukordi, kus nendega manipuleeritakse.

Maailmas avaldatakse igal aastal 2,5 miljonit uut teadusartiklit, mis teeb neli-viis teadustööd igas minutis. Meil ei ole lootustki olla kursis maailma kõige värskemate faktide ja seostega. Ka muudes olulistes maailmasündmustes orienteerumine võtaks meilt enam aega, kui elul pakkuda on.

Üldise arusaama järgi võime tõeseks pidada seda, mida reaalsus kinnitab. Sellegipoolest võib juhtuda, et pealtnäha selge ja tõendatud fakt seatakse küsimärgi alla. Selleks on loodud totter nimetus – alternatiivne fakt – asi, mida ju päriselt olla ei saa. Sellest hoolimata on mitmed avalikkuse ees esinejad sattunud olukorda, kus osa publikust usub endiselt hinnanguid faktide pähe.

Identiteedil põhineva teooria järgi käsitletakse tõde kui uskumuste kogumit, mis on seda tõesem, mida suurem hulk inimesi seda tõde jagab. Praeguses ühiskondlikus ärritatuses pean vajalikuks meelde tuletada, et valet piisavalt palju korrates ei muutu see tõeks. Maa ei muutu lapikuks sellest, kui sellise käsitluse uskujaid piisavalt palju koguneb, lihtsalt desinformeeritud inimeste hulk kasvab.

Mitmeid lugusid jutustataksegi meile ainult selleks, et kehtestada tõest erinev vaade. Kahjuks ei tunne inimesed alati ära olukordi, kus nendega manipuleeritakse. Valefakti saab ümber lükata tõsiasju esitades. Valena tunduvat arvamust aga ümber lükata ei saa. Valehinnangule ja valearvamusele saab lihtsalt kõrvale panna teise arvamuse. Selle, mis tundub õigem, asjakohasem ja ausam.

Targalt tegutseda tahtes peame õppima fakte kommentaaridest eristama ja just fakte oma seisukohtade kujundamiseks nõudma. Ja mis loeb lihtsalt kursis olek mingi faktiga, kui see ei asetu selgesse konteksti? Seisukohtade kujundamine võtab aega ja nõuab tööd. Tööd ja aega nõuab ka nende arvamusliidrite välja filtreerimine, kelle arvamust võime usaldada. Muu hulgas tuleb teadvustada, et meie maailmas käib üleüldine lugude jutustamise võistlus, milles ei võida alati see lugu, mis tõene.