/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/11/21/846166t1h995b.jpg)
Kohtus ebaseaduslikes inimuuringutes süüdi mõistetud Andres Sell jätkab tööd Valga haigla ülemarstina, haigla hinnangul on tegu väga hea spetsialistiga.
Inimuuringutes süüdi mõistetud arst jätkab ülemarstina
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valga haigla juhataja Marek Seer ütles, et juhtkond ei ole pidanud vajalikuks arutada teemat, kuidas koostöö Selliga pärast kohtuotsust jätkub.
«Tegemist on väga hea spetsialistiga, kes jätkab haigla ülemarstina. Seda enam, et need tegevused, milles ta ennast süüdi tunnistas, olid tehtud enne tööle asumist Valga haiglasse,» sõnas Seer.
«Olgu lisatud, et meie haiglas toimub tavapärane ravitöö ja et tegemist ei ole uuriva asutusega, ei tehta meil ka sedalaadi uuringuid,» lisas haigla juht.
Tartu maakohus mõistis detsembri algul Andres Selli (50) kokkuleppemenetluses süüdi keelatud kauba ebaseaduslikus sisseveos, ebaseaduslike inimuuringute tegemises, teise isiku kallutamises dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamises ning määras talle rahalise karistuse summas 31 281 eurot ja 50 senti.
Süüdistuse järgi viis Sell 2006. aasta aprillist septembrini läbi narkoosiravimi 2-kloroprokaiini inimuuringu, kuigi tal polnud selleks ravimiameti luba ega patsientide nõusolekut.
Pärast süüdimõistva otsuse väljakuulutamist kinnitas Sell, et need 64 patsienti, kellest oli süüdistuses juttu, said parimat ravi. Ka teadusartiklis, mille Sell 2008. aastal koostöös ortopeedide Toomas Teini ja Mikko Pitkäneniga avaldas, leiti, et narkoosiravim oli tõhus ja ohutu.
Sell tegi 2-kloroprokaiini uuringuid patsientidel, kes tulid jalaoperatsioonile, näiteks põlve artroskoopilisele lõikusele või veenilaiendite eemaldamisele. Uuringu kirjelduse kohaselt süstiti narkoosiravimit nende selgroogu.
Tegu oli küll ligi 60 aastat kasutusel olnud tuimastiga, kuid seda on lubatud kasutada vaid kohaliku tuimastuse jaoks. Terve alakeha tuimastavate seljasüstide puhul ei ole seda soovitatud, kuna 1980. aastatel tuli selle tõttu ette närvikahjustusi, mille sümptomiteks on tundetus, alakehavalu, uriinipidamatus ja jalgade nõrkus. Seetõttu oleks pidanud Sell seda uurima kui uut ravimit ning võtma selleks vastavad load ning patsientide nõusolekud.