«Otse Postimehest»: Siim Tiidemann elust ja olust maaeluministeeriumis

Täna oli Postimehe otsestuudios Siim Tiidemann, maaeluministeeriumi asekantsler, kes täidab pärast Illar Lemetti ametist vabastamist kantsleri ülesandeid.

«Minul minister Järvikule enda valdkonnas etteheiteid ei ole. Välissuhtlus teda tõepoolest huvitas, ta pidas väga oluliseks Eesti toidukaupadele turgude avamist.»

Kas maaeluminiseeriumis oli juhimiskriis?

«Kas me juhtimiskriisist saame rääkida. Meil oli minister ja kantsler, tänaseks on nad lahkunud, teatud mõttes oleme praegu sellises vaheetapis, oleme uue ministri ja kantsleri ootuses. Meeleolu on veidi segane, ega me praegu ei tea ju, mida oodata,» rääkis Siim Tiidemann.

EKRE on lubanud tulla ministeeriumisse nii ministri kui omapoolse kantsleriga. «Ega see ole mingi ebatavaline praktika, et minister valib ka kantsleri. Loomulikult ministri ja kantsleri koostöö on oluline, et see hästi laabuks,» selgitas Tiidemann.

Kas koostöö ministri ja kantsleri vahel toimis?

«Ma arvan, et seda saab vaadata mõlemat pidi. Ei saa öelda, et koostööd ei olnud. Ma saan rääkida oma valdkonnast, minu jaoks oli ministri uks avatud, ma sain rääkida kõiki asju. Ma täpselt ei tea, milline oli kantsleri ja ministri suhtlus või kui tihe see oli, siin olen ka mina lugenud meediast. Aga ma ei tajunud ka ületamatuid takistusi, küll aga kommunikatsioonis oli meil puudujääke, eriti allasutustega, kust minister esialgu justkui jäi infosulgu. Samal ajal meil ei olnud väga selgelt kokku lepitud, kuidas me allasutustega seda kommunikatsiooni korraldame, millist infot minister vajab. Seal oli mõlemalt poolt teatud vajakajäämisi.»

Kas minister ületas oma pädevust, sekkudes liigselt VTA ja PRIA tegevusse?

«Eks riigisekretäri raport oli üsna täpne selles osas, mis juhtus. Alustaks kaugemalt, EKRE terviklähenemine oli küllaltki ettevõtjasõbralik, mis ei ole sugugi vale. Ministeeriumis me võiksime ka olla sektori poole rohkem avatud, kui me oleme alati olnud. Enesekriitika on siin asjakohane,» nentis Tiidemann. «Ma saan aru, et etteheide selles liigses sekkumises seisnes selles, et prooviti lahendada konkreetse ettevõtja probleeme. Võibolla mis mind raportis veidi üllatas, oli see, et ministri käed mingi üksikprobleemi lahendamisel on väga lühikesed. Ehk kui ta kuuleb kuskil sektoris, et tema poolt kureeritavas allasutuses toimuvad protsessid, mis ei ole päris tavapärased, siis ta sinna sekkuda ei tohi, kuna tegemist on järelevalvemenetlusega. See, et minister saaks küsida, saaks infot, sellega võiks nõus olla.»

Nii et see, et sekkuda ei tohi, tuli ka teile kantslerina üllatusena?

«Pigem see, et minister ei olnud saanud piisavalt infot, see tuli üllatusena. Ja kui võtta nt Euroopa Liidu rahade menetlemist, siis olgu, ma ei taha minna üksikjuhtumite keskmesse, sest nendega ma ise kokku ei puutunud, aga printsiibina on tema käed mingisuguste probleemide lahendamisel suhteliselt lühikesed.»

Kas teie siis arvate, et ministril peaks olema rohkem võimalust sekkuda ka VTA ja PRIA käimasolevatesse menetlustesse, konkreetsetesse juhtumitesse?

«Ma arvan, et neid tuleb lahendada ikkagi üldise normi korras, mitte üksiknormidena, ehk ükskjuhtumistesse sekkumine ei ole kindlasti soovitatav. Küll aga ministril peaks olema õigus saada infot oma allaasutuses toimuva kohta, aga saamata sinna lõpuni sekkuda. Praegu tundus, et see kommunikatsioon ja info ei liikunud piisavalt hästi või kiiresti. See on kindlasti teema, mida uue ministriga üles võtta ja täpsemalt ja detailsemalt paika panna.»