Kuldvunts ehk toa-ženšenn on kuulus ravimtaim

Kuldvuntsi on väga lihtne paljundada ja seda võib teha peaaegu aasta läbi. Vette pandud võrsed ajavad kiiresti juured alla ja need võib potti istutada. Foto: Shutterstock

Kuldvunts ehk lõhnav kalliisia (Callisia fragrans), vene keeles zolotõi us, on meie idanaabrite seas nii tuntud ravimtaim, et sellest on lausa eraldi raamatuid kirjutatud. Sellest lihtsalt kasvatatavast toataimest tasub meilgi rohkem teada.

Taim on pärit kommeliiniliste (Commelinaceae) sugukonnast, kuhu kuuluvad meile enim tuntud juudihabemed ehk tradeskantsiad. Kalliisia perekonda kuulub 12 liiki taimi, mis kasvavad peamiselt Kesk- ja troopilises Ameerikas.

Toataimena on Eestis tuntumad kolm liiki: lõhnav kalliisia ehk kuldvunts, tuttkalliisia ja nägus kalliisa.

Lõhnav kalliisia levib peamiselt käest kätte kui eriline imetaim ja teised liigid lillekaupluste vahendusel. Lõhnav kalliisia eraldab ümbruskonda bakterivastaseid ja hingamisteid ravivaid aineid, sobides seega kõikidesse eluruumidesse, aga eriti magamistuppa. Taim vajab aasta ringi 16–22kraadist temperatuuri. Paremini kasvab suure õhuniiskusega ruumides, kuid talub suhteliselt hästi ka kuivemat õhku.

Aktiivne vegetatsiooniaeg kestab märtsist oktoobrini ning siis on vaja taime kord nädalas väetada. Hea, kui kasvupinnas on pealt niiske, ruum valge, kuid mitte otse päike käes.

Tegemist on väga kiirekasvulise taimega, seepärast võiks selle pikki kasve lühendada, et säilitada dekoratiivne ja kompaktne vorm. Vanemad lehed võrse alumises osas kolletuvad ja kuivavad ning neid tuleks iga nädal kõrvaldada. Paljundada on taime väga lihtne ja seda võib teha peaaegu aasta läbi. Selleks tuleb võrsete otsad vette panna, kus need nädala jooksul juured alla ajavad ja need võib potti istutada. Ühte potti istutada 3–5 võrset, et saada kompaktsem ja ilusam puhmik.

KULDVUNTS RAVIMTAIMENA

Legendi järgi ravivat kuldvunts sadat haigust ja vanema taime mõju on tugevam. Vene keeles on ilmunud sajaleheküljeline raamat, mis käsitleb ainult kuldvuntsi raviomadusi, selle autor on meditsiinidoktor Ivan Neumõvakin.

Ravimiks korjatakse lõhnava kuldvuntsi sügisesi rohtseid võrselatvu, eeldades, et võrsel on vähemalt 12 sõlmekohta. Kuldvuntsi kasutatakse eelkõige nahahaiguste ravis, seespidiselt haavandtõve, gastriidi, veenilaiendite ja hemorroidide vastu, naistehaiguste ning infarkti-insuldi järel profülaktikaks, aga ka külmetushaiguste korral. Samuti normaliseerib kuldvunts kõrget vererõhku, alandab veresuhkrut ja mõjub soodsalt juuksekasvule. Viimasel ajal on taim kasutust leidnud pahaloomuliste kasvajate ravis paralleelselt teiste ravimeetoditega.

Hiljuti on tõestatud kuldvuntsi herpeseviirust tõrjuv efekt. Nimelt aitab kuldvunts väljutada organismi kogunevaid kahjulikke jääkaineid ja mürke, tugevdada immuunsüsteemi ja vähendada põletikulisi protsesse.

Nagu kõik toidu- ja ravimtaimed, võib ka kuldvunts põhjustada allergilisi reaktsioone ja ärritada häälepaelu. Seega kui tekib pearinglus, iiveldus, lööve või kibelus kurgus, tuleb taime tarvitamine kohe katkestada. Teisalt sobib kuldvunts kokku kõigi teiste ravimtaimedega.

KULDVUNTS KÖÖGIS

Kõige etem oleks iga päev või üle päeva süüa neljandik kuni pool kuldvuntsivõrse alumist suuremat, aga veel rohelist lehte. Leht on üsna maitsev, aga veidi kootava toimega ja meenutab maitselt toorest kartulit. Söön pärast kastmist (kord nädalas!) mõne vanema lehe ära, mis niigi hiljem taime küljes kuivab. Vanem leht on väga mahlane, samas kiuline, seega tuleks toortoitudes lõigata terava noaga risti üsna peenteks ribadeks.

Tervisliku toorsalatiõli valmistamiseks võta kaks suurt peotäit vanemaid, aga veel rohelisi kuldvuntsilehti, lõigu need peenteks ribadeks ja kuumuta õlis kinnises nõus seitse tundi 40 kraadi juures. Kurna õli ja säilita tumedas klaaspudelis külmikus. Kasuta toorsalatite kastmesegudes või tarvita 1 sl päevas enne lõunasööki. Õliga immutatud lehed suru tihedalt väiksemasse purki ja kasuta toorsalatisegudes, sega kodujuustu või kohupiimaga (1 kuhjas sl ühe portsjoni kohta).

TERVISE HEAKS

Akne ja seesmised põletikud. Valmista kuldvuntsi piiritustõmmis. Lõigu 12 võrselatva peeneks, pane tihedalt pudelisse ja vala peale 0,5 liitrit kanget viina. Lase 2 nädalat pimedas seista ja kurna, ekstrakti säilita külmikus. Puhasta nahka vatitampooni abil 3–4 korda päevas. Seespidiselt võta 1 dessertlusikatäis tõmmist 3 korda päevas veidi enne sööki. Ravikuur kestab 10 päeva, seejärel tee 7–10päevane vahe ja korda kuuri.

Bronhiit. Võta 1 osa värsket võrsemahla ja 2 osa mett. Sega ja säilita külmkapis. Tarvita 1 sl enne magamaminekut ja hommikul pärast ärkamist või 3–4 korda päevas pärast sööki.

Haavandtõbi, gastriit ja kõhulahtisus. Kasuta linaseemneõli tõmmist: võta 1 osa peeneks lõigatud võrseid ja vala peale 2 osa linaseemneõli. Kuumuta keevaveevannis 6–8 tundi, jahuta ja kurna. Tõmmist tarvita 1 sl 3 korda päevas 20 minutit enne sööki. Ravikuur kestab 10 päeva, siis pea viis päeva vahet ja korda kuuri.

Vererõhku alandav ja juukskasvu soodustav tõmmis. Võta kolm võrset 6–7 sõlmevahega, lõika peeneks, pane termosesse ja vala peale 0,7 liitrit keeva vett. Lase tõmmisel 4–6 tundi seista. Tarvita 2 sl pool tundi enne sööki. Ravikuur kestab ühe kuu. Seejärel pea 5 päeva vahet ja korda kuuri.

Üleväsimuse ja unetuse vastu valmista teesegu: ühe klaasi keeva vee kohta 1 tl naistepuna ja 1 tl kuldvuntsi kuivatatud ürti. Lase 1 tund termoses tõmmata, kurna ja joo koos röstsaia või -leivaga, millele on määritud värsket mett.

Seedehäirete, kõhunäärme- ja maksahaiguste korral valmista vesitõmmis: võta vanem, aga veel roheline suurem leht, lõigu peenteks ribadeks, pane liitrisesse õhukindlalt suletavasse anumasse, vala peale keedetud toasoe vesi ja lase ööpäev seista. Kurna tõmmis, vala pudelisse ja pane külmikusse. Võta tõmmist 2 sl enne sööki 3 korda päevas.