Ilmajutt: tundes kohalikku ilma, võib saada vihjeid saabuvast ilmast

Üks tuntud ilmavanasõna on seotud taevapunaga, näiteks: „Eha puhub – hea ilm, koit punab – kuri ilm” või: „Kui päikene lätt looja, punanõ, siss tulõ tõsel päival kah illos ilm” ehk punetav taevas õhtul ennustab paranevat või head ilma. Foto: Arvo Meeks

Eesti ilm on nagu lapse tuju või tagumik, kunagi ei tea, mis sealt oodata, ei mingit kahtlust (kasutatud kirjanik Kalju Saaberi sõnu). Seetõttu on suureks abiks oskus ennustada ise ilma kohalike tunnuste järgi. Kui seda ametlike prognoosidega kombineerida, peaks saama üsna usaldusväärse ilmaennustuse. Tutvustan lühidalt mõningaid põhimõtteid ja tähelepanekuid.

Vanarahval ja meremeestel on ilma kohta hulk vanasõnu ja tähelepanekuid, mis jaotatakse põhiliselt kaheks: meteoroloogilised ja mittemeteoroloogilised. Esimesse rühma kuuluvad tähelepanekud, millele saab leida teaduslikku seletust. Need on tihedalt atmosfääriga seotud. Teise rühma kuuluvad mitmesugused nn looduse põhjal (loomad-taimed, looduse aastaajalised nähtused, mingid eripärased tunnused) kujunenud ütlemised, mis on enamasti kaudsemad ega pruugi endas tõetera kätkeda. Kohalikud tunnused jaotatakse veel üldisteks (kehtivad igal pool) ja lokaalseteks (kehtivad enamasti mingis konkreetses paigas või piirkonnas).

Kui kogemusi pole või on neid vähe, et ilma oma tähelepanekute järgi ennustada, siis võiks lihtsalt katsuda ilma muutumissuunda ette aimata. Ei maksa üritada saavutada maksimaalset täpsust ega üksikasjalikkust. Üldiselt tuleb meeles pidada, et Eestis erineb üsna sageli ilm ka väikesel maa-alal ning vaid mõne üksiku tunnuse põhjal enamasti ennustada ei õnnestu, sest loodus on pidevas muutumises.

Öeldakse, et päris usaldusväärne on ennustus siis, kui saabuvat ilma näitavad kooskõlas vähemalt 10–12 märki. Võimalik on hakkama saada ka vähemaga. Käesolevas hetkes on nii eelnenud päevade kui ka tulevikus kujuneva ilma tunnused. Kogemuse järgi paistab, et kõige rohkem annavad ilma lühiprognoosiks infot pilved. Esiteks peegeldavad need atmosfääri seisundit ja sealseid protsesse (kaudne aeroloogia), teiseks on pilved meie igapäevased kaaslased, nagu on öelnud meteoroloog Milvi Jürissaar.

Üks tuntud ilmavanasõna on seotud taevapunaga, näiteks: „Eha puhub – hea ilm, koit punab – kuri ilm” või: „Kui päikene lätt looja, punanõ, siss tulõ tõsel päival kah illos ilm” ehk punetav taevas õhtul ennustab paranevat või head ilma.

Selle põhjus on asjaolu, et meil valitseb üldiselt läänevool ehk rõhkkonnad ja sellega seotud pilvemassid liiguvad sageli läänekaartest itta – kui läänes ilmub selge taeva riba, siis pääseb loojuv päike pilvi alt valgustama, värvib need punaseks ja tihti võib kindel olla, et see selgema ilmaga ala läheneb. Teisiti on lõunatsüklonitega, kui pilved tihenevad lõunakaartest ja siis võib just lääs või loe, kuhu päike loojub, viimasena selgeks jääda.

Vahepealne kuiv külm on asendunud jälle sooja ja vesise ilmaga. Suurt külma ega lund (tõenäoliselt) pole ka edaspidi ette näha, ehkki nädala lõpp toob tormise ilma ja võib-olla tuiskugi. Rehvivahetus tuleb igatahes ette võtta, sest alates 1. detsembrist on talverehvid kohustuslikud.