Enamik Eesti metsades kütitud ulukeid rändab eksporditurule

Soomes ja Rootsis kütitakse põtru palju ja sealsed tarbijad eelistavadki oma kohalikku liha. Kui aga omal liha otsa saab, ostetakse seda sisse näiteks Eestist. Foto: Arvo Meeks

Suurem osa Eestis kütitud ulukeid jõuab naaberriikide elanike toidulauale. Üldiselt on aga ulukilihaturul keerulised ajad, mille üks põhjus on veganluse jõuline levik.

Eesti ulukiliha eksportiva osaühingu Hunt-Fish Group juhataja Allan Veltmann ütles, et viimase viie aasta jooksul on ulukiturg muutunud. „Lihasööjaid jääb järjest vähemaks. Noorem ja ostujõulisem generatsioon eelistab pigem taimetoitu, samuti napib neil aega toidu valmistamiseks. Ulukilihal teeb asja keeruliseks ka see, et seda ei osata valmistada,” selgitas ta. „Veganlus on võitnud paljude suurköökide ja kaubakeskuste ostujuhtide südame. Kogu lihandus liigub sinnapoole, et liha tarbitakse aina vähem. Tarbija otsib vorsti, kus liha oleks võimalikult vähe, ja paljud restoranid on kergekäeliselt ulukiliha menüüst välja jätnud.”

Veel teeb asja raskeks palgaralli, mis on Eestis viimasel ajal toimunud. See muudab meie tooted nii kalliks, et nende konkurentsivõime eksporditurul kahaneb. Soomes ja Rootsis, kuhu Hunt-Fish Group ekspordib, kütitakse põtru palju ja sealsed tarbijad eelistavadki oma kohalikku liha. Kui aga omal liha otsa saab, ostetakse seda sisse näiteks Eestist.