/nginx/o/2017/11/30/7362611t1h0d96.jpg)
/nginx/o/2019/11/27/12771392t1hf306.jpg)
Kui puidutööstus on pärast viimast kriisi püsinud majandusveduri rollis ja laienemisse rohkelt raha paigutanud, siis nüüd paneb kuusepalgi globaalne hinnalangus meie saeveskid tugeva majandussurve alla.
Tellijale
Ülerahastatud saeveskid võivad palgipuudusesse jääda
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oma toodangut üleilmsele turule eksportivate Eesti saetööstuste peamine mure seondub praegu kahjustatud metsadest võetud kuusepalgi üleküllusega – näiteks Poolas ja Tšehhis on kuusesaepalki palju, selle hind on odav, see tuleb läbi saagida. See lööb saematerjali hinna alla ja Eesti tootjatel on odava hinnaga järjest raskem konkureerida, sest meil ju sellise hinnaga palki pole.
Teine probleem on see, et ülerahastatud saetööstusele ei jätku peagi enam saepalki. On ju saetööstus üles ehitatud kohaliku ressursi väärindamisele, aga Eesti metsadest tulev puidukogus on teadagi piiratud.
Need kaks – globaalne ja lokaalne põhjus võivad kodumaa saetööstusele lähematel aastatel raskelt mõjuda.
Ürask asus turgu juhtima
Eestis kahte saeveskit omava Combimilli juhatuse liikme Margus Kohava sõnul mõjutab Eestis, Euroopas ja kogu maailmas saetööstuse turgu Kesk-Euroopas, Rootsis, aga ka Eestis lokkav kuuse-kooreüraski kahjustus metsades.
„Praegu püütakse maksku mis maksab haiguskolletega puistuid kiiresti maha raiuda, et võimalikult palju puitu päästa, mistõttu kuuse saematerjali toodang on kasvanud palju kiiremini, kui turg vajab,” kirjeldas Kohava olukorda. „Turg on täis, sest kahjustustega piirkondadest müüakse palki väga odavalt, järelikult ka saematerjali saab pakkuda senisest palju odavamalt. See tähendab ületootmist ja hinnad on alla läinud.”