Ulukite tõrjumine: metskitse peletab paha lõhn, karu vilkuv valgus

Uute peletus­vahendite hulgast leiab ka täispuhutava inimese kuju. Foto: clarratts.com

Just praegugi veel on metsaomanikud oma metsakultuure peletusvahenditega töötlemas, et sõralisi ulukeid neist eemale hoida.

Karu peletamine on metsas päevakorral pigem kevadel ja suvel ning seda teevad mesinikud, kes piirkonniti on viinud põllukeemia eest oma mesitarud metsa korjele.

Metsakultuure töötlevad metsaomanikud peletusvahenditega (tuntud ka kui repellendid) üldiselt eri aegadel, kuid üks sihte on, et talve teises pooles vahendi mõju püsiks. Just siis kipuvad metskitsed, põdrad ja hirved kõige sagedamini noorde metsa. Kuna osa peletusvahendite mõju kestab pikalt, on tänapäeval kombeks ka metsataimi juba enne kevadist istutamist töödelda.

Kõige levinumad peletusvahendid, mida Eesti metsas kasutatakse, on Plantskydd, Cervacol ja Trico. Neist verejahu baasil toodetud Plantskyddi ja lambarasva baasil toodetud Tricot pritsitakse ning mehaanilise kareduse toimega vahendit Cervacoli määritakse.

Peale poest ostetud peletusvahendite kasutatakse noore metsa kaitseks lambavilla, seepi ja muid vänge lõhnaga vahendeid ning omaette teadus on metsloomade metsakultuuridest või noorendikest eemale juhtimine metsakasvatuslike võtetega. Näiteks langetatakse põtradele toitumiseks haabasid.

Peletusvahendite galerii

Üksikud metsaomanikud on katsetanud ka mõne muu kaubandusest hangitud peletusvahendiga, aga suurel hulgal on neid Eestisse toodud hoopis põllumajanduse ja aianduse tarbeks.