/nginx/o/2011/12/28/892322t1hf829.jpg)
Gonsiori ja Laikmaa tänava nurgale jääval Eesti Kunstiakadeemia (EKA) kinnistul on arheoloogilised väljakaevamised kestnud juba umbes pool aastat ning jäävad esialgu pooleli. Nähtavale tuli paarkümmend kastitäit vana keraamitat, puust täringuid, hõbemünte, luust mängunuppe ja muud huvitavat.
EKA krundil arheoloogilisi väljakaevamisi tegeva firma Agu EMS juhi Guido Toosi sõnul oli siiani tehtud töö igati vajalik ja huvipakkuv, sest pinnasest leiti kuupmeetrite viisi ajaloolisi esemeid ning avastati palju muudki.
Praegu nokitsevad arheoloogid veel viimases süvendis LHV Panga vastas. Toosi sõnul on see keeruline koht, sest tuli teha palju mõõdistusi, mis võttis kaevamiste tempo maha. Algul loodeti jõuludeks kõigega ühele poole saada, kuid nüüd tuleb veel paar päeva pingutada ning siis selleks aastaks otsad kokku tõmmata.
«Tõesti selleks korraks on lõpp silme ees,» ütles Toos. «Praegu ei saa me kaevamistega lihtsalt kaugemale minna, sest kui jätkuvad vihmasajud, siis võivad kõnniteed ja juurdepääsuteed kõrvalkruntidele sisse vajuda. Kas järgmisel kevadel jätkame ja millises mahus, see ei sõltu enam meist, vaid EKAst ja ehituslubadest.»
Muistiseid kastide viisi
Toos kinnitas, et kui tavaliselt loetakse väljakaevamistel leide kokku arvuliselt – sada, kakssada või viissada, siis seekord on tegemist lausa kuupmeetritega.
Tallinna Ülikooli magistrand Anneli Kalm ütles EKA krundil, et umbes paarkümmend kasti on täis pelgalt pärit keskaegse keraamika tükke. Keraamika pidavat üldse olema hea ajastu dateerimiseks. Kõik need leiud tuleb nüüd puhastada, numereerida ja väljakaevamiste aruandesse kanda.
Kalm näitas ka imepisikest ja õhukest hõbemünti, mis on samuti keskajast pärit. Leitud münte hoitakse esialgu vees, et need paremini säiliks, hiljem need konserveeritakse ning saadetakse ajaloomuuseumisse.
EKA kinnistu väljakaevamistel on leitud puust täringuid, mõned neist pärit tillukesed. Välja tulid ka luust kaunistused ning tõenäoliselt seakondist voolitud mängunupp.
Kalm mainis, et kaevamised on vaid üks tegevus arheoloogiliste uurimiste juures. Pärast seda tuleb teha ära suur töö, et leidudest ka vastavate ajastute kohta võimalikult palju teavet kätte saada.
Toosi sõnul on EKA krunt suurim koht, kus firma Tallinna kunagises eeslinnas kaevata said. Arheoloogiliste uuringute ala on umbes 1000 ruutmeetrit. Tööde käigus jõuti siiski ka päris keskaega, enamuste kaevamiste puhul on uuemate ajastute käigus vanemad kultuurikihid hävinenud.
Pilt on lünklik
«Mis siin salata, eks ka selles kohas on nii, et keskaegne elualad on hilisemal ajal paljuski lõhutud ja tehtud suuremahulisi kaevetöid,» ütles Toos. «Väljakaevamiste käigus saime küll aimu, kuidas need vanad hooned kunagi välja nägid, kuid mis sinna juurde veel kuulus ja kuidas neid tegelikult kasutati, selle kohta jäi infot natuke väheks.»
Ta lisas, et praeguste väljakaevamiste põhjal jääb pilt küll suhteliselt lünklikuks. Kui järgmisel kevadel oleks võimalik töödega jätkata, siis saaks terviklikuma ettekujutuse Tallinna ühest eeslinnast.
«Samas on kaevamiste käigus selgeks saanud, et siin on umbes 15. sajandil olnud suur üleujutus ehk siis Härjapea jõgi on kõrgele tõusnud,» ütles Toos. «Sellest annab tunnistust üks umbes 70 sentimeetri paksune liivakiht mulla peal. Geoloogidelt oleme niipalju teada saanud, et see on tõesti jõe poolt toodud liiv.»
Arheoloogid on kõige usinamalt kaevanud EKA krundi idapoolses osas, mis jääb lähemale maa-alusele Härjapea jõele. Läänes ehk Kaubamaja pool ei ole siiani kaevatud. Kui aga algavad EKA uue hoone ehitustööd ning pinnase eemaldamise käigus tuleb maast välja midagi huvitavat, siis hakatakse uuesti arheoloogilisi kaevamisi tegema.