/nginx/o/2020/12/02/13507941t1h9453.jpg)
/nginx/o/2019/11/27/12770618t1h454f.jpg)
Punase liha tarbimine Euroopa Liidus väheneb, ent Hiinas, Lõuna-Ameerikas ja Aafrikas soovitakse järjest läänelikumalt toituda, sestap seal lihatarbimine hoopis kasvab.
Tellijale
Lihasöömist küll taunitakse, kuid tarbimine ei vähene (2)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii arvas läinud nädalal Rakveres toimunud lihafoorumil itaallane Angelantonio D’Amario, kes on Euroopa lihakäitlejate ja kaupmeeste ühenduse toidupoliitika nõunik.
Hiina on maailma suurimaid lihaimportijaid. Aasia impordib 58% maailma veise- ja vasikalihast, 50% sealihast, 50% linnulihast ja 66% lambalihast.
Enamasti on lihasöömine seotud jõukusega. Osaühingu Nordic Botanical looduskaitseekspert Mart Meriste tõi välja, et on piirkondi, kus pole ei raha ega maad, et ise liha toota. Samuti on piirkondi, kus inimesed ei söö liha usuliste veendumuste tõttu. Näiteks 2017. aasta andmete põhjal sõi eestlane 80 kilo liha aastas, ameeriklane 120, kuid indialane vaid neli kilo.