Rahvus ja emakeel on registris, usk mitte

Inimestel peaks olema kohustuslik oma elukoht registreerida, arvab statistikaameti peadirektor Mart Mägi. Foto: Sander Ilvest

Rahvaloenduseni on jäänud natuke üle aasta. 3. detsembril kinnitab valitsuse loenduskomisjon rahvaloenduse programmi, kus muu hulgas on fikseeritud loenduse meetod. Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul on loendust ette valmistades üheksa aastat registreid täiendatud ja täiustatud ning põhiandmetele lisaks uuritakse väiksemaid vastajate gruppe otse, küsides ka teadlasi huvitavaid muid tunnuseid, nagu näiteks inimeste emakeel ja usuline kuuluvus.

​2011. aasta rahvaloendust on väga kõrgelt hinnatud. Kas sealt on võimalik edasi minna ja teha veel paremini?

Alati saaks paremini! Tavaloenduse korraldamise kulu on kõrge, tunnused on aga registrites olemas. 2011. aastal otsustas valitsus eraldada erakordsed ressursid, et järgmine loendus saaks toimuda riiklike registrite põhjal. Kokku on selleks igal aastal investeeritud 1,5 miljonit eurot. Näiteks töötas rahvastikuregistris 20 inimest, kes parandasid andmete kvaliteeti. Sisse kanti ka vanu kirikuraamatuid, täpsustati inimeste sünnidaatumeid jms. Registrite kvaliteedi parandamise töö käib kogu aeg, see on läbiv tegevus. Enamik kvaliteedi parandamise töödest on seatud nii, et need peaksid lõppema aastaks 2021. Praegu võime kindlalt öelda, et registrite kvaliteet ületab selgelt eelmise rahvaloenduse aegset kvaliteeti.

Kas ELi direktiiviga riikidele kehtestatud kohustuslikult kogutavate andmete nimekirjas on muudatusi?

Selles osas muutusi ei ole. Need on samad 38 tunnust. Igal loendusel on muudetud riigisiseste vajaduste põhjal kogutavaid tunnuseid. Meil on üheksa registripõhist tunnust ja viis tunnust, mida kahjuks registrites ei ole. Mis tähendab, et me ei saagi öelda, et meie loendus tuleb 100 protsenti registripõhine.