Juhtkiri: kinnisvaraturg korrastub

Päeva karikatuur. Foto: Urmas Nemvalts

Kust üldse veel ehitajat leida ja kui kalliks kogu see asi läheb? Selline on olnud kinnisvaraarendaja viimaste aastate mure. Kuid vahest mitte kauaks. Eesti ettevõtete ehitusmaht on ülikiire kasvu järel sisuliselt hangunud. Ettevõtjad aga turul kriisi ei näe, pigem korrastumist.

Tõsi, palja silmaga on seda kõike veel raske näha. Vähemalt pealinna ­siluetti on juba pikalt täitnud järjest kerkivad kõrghooned ja selle tarbeks üles seatud kraanad. Vaikselt hakkavad projektid aga valmis saama ja uute suhtes on kliendid üha valivamad. Ettevõtete mahte hoitakse üha enam üleval hoopis Eesti piiride taga käiva ehitustegevusega.

Sellegipoolest pole ettevõtjad mures, sest tõsiselt buumivat ehitusturgu keegi ei soovigi. Ka kriisieelse mölluga ei võrrelda praegust olukorda, kuivõrd kümne aastaga on palju muutunud. Kui veel 2006. või 2007. aastal võis eraisik saada laenu, et veel omakorda laenu võtta, siis praegu ei võta viiendikusuuruse omafinantseeringuta ükski pank üldjuhul jutulegi.

Paha lõhna on tunda küll ühisrahastusturult, ent ühtpidi on tegu niikuinii riskantsemate projektidega ja teisalt on mahud üleüldise turu kontekstis olematud.

Ehk praegu käib siis protsess, mida nimetatakse korrektsiooniks: mõneks ajaks hinnad ja mahud langevad, ent see korrastab pilti. Uljamad projektid kõrbevad ja tööjõud suunatakse taas rentaablimate ettevõtmiste peale.

Jahtumise ühe põhjusena mainivad ehitusettevõtjad muuhulgas ka riiklikku poliitikat, mis on viinud olukorrani, kus valitsus trügib eelarvet tasakaalu poole üha suurema raskusega. See tähendab aga vähenenud investeeringuid. Ning on ka selge, et euroraha pole uuel kümnendil enam sellises mahus nagu varem.

«Makromajanduslik seis viitab jahenemisele ja majanduskasvu aeglustumisele ning seetõttu peaks olema kaugelt üle keskmise optimist, et mitte öelda utopist panustamaks lähiaastatel kinnisvarahindade kasvule,» sõnas Domus Kinnisvara Põhja-Eesti regiooni hindamisvaldkonna juht Toomas Vaks juba suvel.

Pudrumägesid ei paista ka piiri tagant. Veel mõne aasta eest kullaauguks peetud puitmajade sektoris on olukord pealtnäha täitsa hapu. Viimase paari kuu jooksul on läinud tervelt kuus Eesti tootjat kas pankrotti, saneerimisele või tootmise sulgenud ning asjaosalised ennustavad, et nimistusse tuleb veel lisa.

Ent sealgi räägitakse, et kõrbenud on eelkõige uued tulijad, kes on püüdnud end odavalt turule sisse murda. Olukorras, kus uut raha pole enam nii palju peale peale tulnud, on jäädud ka raskustesse.

Eks ole selge, et igavesti ei kesta ükski pidu, kuid kinnisvarakrahhi kõrvu selle statistika tagant ei paista.

Niisugused kukkumised aitavad õhku klaarida ja perspektiivitutele projektidele varakult kriipsu peale tõmmata. Nagu hooldusraie hoiavad nad turu efektiivsena.