Korb seab ERJK volitused kahtluse alla

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb Foto: Mihkel Maripuu

Keskerakonna peasekretär Mihhail Korb vastas Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) päringule erakonna keerulise finantsseisu ja maksmata arvete kohta vastupäringuga. Keskerakond seab kirjas kahtluse alla komisjoni volitused sellist informatsiooni üldse küsida. 

Selle aasta oktoobrikuus saatis ERJK kõikidele erakondadele päringu, kellel on kolmanda kvartali seisuga netovara miinustes, et kuidas nad tulevikus hakkama saavad. Komisjon edastas Keskerakonnale, et erakonna kulud on suurel määral ületanud tulusid ning sellest tulenevalt on maksevõime oma kohustuste täitmiseks nõrgenenud. 

«Veenmaks komisjoni erakonna majandusliku jätkusuutlikkuse tagamiseks ja  pikaajaliste võlgnevuste likvideerimiseks hiljemalt 2019. a lõpuks,» siis soovis komisjon, et erakond esitaks neile dokumendid: suurima võlausaldajaga allkirjastatud maksegraafikut ja kvartalite kaupa koostatud erakonna finantsplaan alates 2019. a 4. kvartalist kuni ajani, kui on saavutatud erakonna netovara positiivne seis. Komisjon palus esitada dokumendid 19. novembriks. 

Samal päeval saabuski Keskerakonnalt vastus, kuid sedapuhku vastupäringuga. 

«Keskerakond on kontrollinud ERJK pädevust ning meile jääb esmapilgul arusaamatuks millisel õiguslikul alusel asjaomast infot nõutakse, samuti ei nähtu otsusest, kes on osalenud otsustusprotsessis,» kirjutas Mihhail Korb. 

Korb sooviks enne erakonna dokumentide näitamist ERJKle, et komisjon vastaks neljale küsimusele: millisest seadusesättest tulenevalt on komisjonil pädevus kontrollida erakondade finantsvõimekust; millest tulenevalt otsustas ERJK, et üle kuu kuu pikkune võlg on pikaajaline võlg; millisel õiguslikul alusel nõuab ERJK erakonnalt finantsplaani avaldamist ja erakonna ning tema koostööpartnerite vahel sõlmitud dokumente; millised ERJK liikmed osalesid nimeliselt otsuse tegemisel, millega otsustati esitada Keskerakonnale järelepärimine.

«Keskerakond palub, et ERJK viitaks vastuses konkreetsele õigusnormi sättele, et erakond saaks hinnata teabepäringu põhjendatust ja õiguspärasust. Keskerakonna soov saada asjaomaseid põhjendusi on arusaadav ja põhjendatav, sest ERJK viib teatavasti läbi erinevaid menetlusi, mille raames ta teeb erakondadele ettekirjutusi,» soovib Korb teada. 

Lisaks leiab Korb, et komisjoni päringust peaks olema aru saada, kas sellel vastamine võib kaasa tuua komisjoni poolse ettekirjutuse või on tegemist ERJK nõustamiskohustuse täitmisega. «Sellest juhindudes on erakonnal vajadusel mõistlik kaasata vastuskirja koostamisel õigusnõustaja,» vastas komisjonile Keskerakonna peasekretär.