Kas tõsiseid haigusi saab lähitulevikus seljatada geenide muutmise abil ning kui ohutu on tulevase lapse geenide valimine? Tippteaduse uutest võimalustest annavad Postimehele vestlusringis ülevaate maailma erinevates teaduskeskustes töötavad eesti teadlased, kelle tõi kokku Pärnus toimunud Eesti inimgeneetika ühingu aastakonverents.
Tellijale
Geenide muutmine võib haigustest päästa (1)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lahendamist vajab see, kui inimese geenid muutuvad elu jooksul ise ja see viib haiguseni. «Mind huvitab, millised mutatsioonid põhjustavad vähki ja millised mutatsioonid räägivad vähi tekkimise ajaloost,» ütleb Jüri Reimand, Toronto ülikooli Ontario vähiuurimisinstituudi bioinformaatika laboratooriumi juht. Vähk on küll geenmutatsiooni tagajärjel tekkiv haigus, aga enamasti ei pärine se meie vanematelt, vaid peamised riskitegurid on vanus ja kokkupuude mürkainetega, näiteks tubakasuitsu ja UV-valgusega.