Eiki Nestor: mitte ainult ametnik Lemettist

Eiki Nestor. Foto: Mihkel Maripuu

Mida näib endast kujutavat riigireform ehk riigiaparaadi tegevuse n-ö ümbermõtestamine ja kaasajastamine, kirjutab endine riigikogu esimees Eiki Nestor (SDE).

Uuesti sündinud Eesti vabariigi esimestel aastatel oli paljude muude tähtsate asjaajamiste juures üks olulisemaid avaliku teenistuse loomine. Need mõttemõlgutused toimusid ilma suurema avaliku huvita ja ei muutunud ka erimeelsuste tõttu poliitiliseks. Üsna üksmeeles valiti demokraatlikes õigusriikides kasutusel olevatest üks – mittepoliitilise ametkonna mudel.

On ka teada ju demokraatlikud riigid, kus vabade valimiste tulemusel ei muutu ainult valitsuse koosseis, vaid vahetub ka kogu tippametnikkond. Eestis otsustasime jätta selle variandi kasutamata kui meile kõlbmatu ja seda eelkõige kolmel põhjusel. Esiteks seetõttu, et noor riik vajas töölehakkamiseks ametnikkonda, mida iseloomustaksid järjepidevus ja professionaalsus, mida poliitiliste tuulesuundade muutlikkuse tõttu pole võimalik tagada. Teiseks – väga praktiline muuseas –, on see moodus kindlasti odavam. And last but not least – parteilisest ametnikkonnast oli kõigil villand. Rõhuasetusega sõnal «kõigil», ka ametnikel endil.

Ustavus riigile, mida teenid, käib mõlema ülalmainitud avaliku teenistuse mudeli kohta. Nii nagu ka ausus ja seaduskuulekus. Ning demokraatliku riigi loomulik osa on õigusemõistmise sõltumatus, ilma milleta pole vaba ühiskonda olemas.

Pärast algusaastate võbelusi oleme riigi tasandil enam-vähem hästi toime tulnud. Pea kakskümmend aastat tagasi oli minulgi ministriametis juhus, kus pärast ühe tubli inimese kõrgesse nõukogusse nimetamist tuli ta ministri juurde ja tuletas meelde, et kuulub Keskerakonda. Tegin enda meelest nalja ja ütlesin, et see pole minu, vaid tema probleem. Kui daam nutma puhkes, mõistsin, et naljakat pole siin tema jaoks midagi. Palusin vabandust ja rahustasin.