/nginx/o/2019/11/25/12763943t1h714d.jpg)
Palju kära ja pahameelt tekitanud lasteaia riikliku õppekava tööversioon käiku ei lähe. Haridus- ja teadusministeerium on kokku kogunud arvuka tagasiside ning nüüd hakkab ekspertrühm kõigepealt tagasisidet analüüsima ning seejärel uut alushariduse õppekava koostama.
«Suur mure alushariduse tuleviku pärast tõi kaasa väga elava diskussiooni ning mul on hea meel, et paljud eksperdid ja huvigrupid otsustasid oma ettepanekud ja kommentaarid ka kirja panna ning ministeeriumile saata,» sõnas asekantsler Kristi-Vinter Nemvalts. Pöördumisi ja arvamusavaldusi tuli õppekavade tööversioonidele kokku tervelt 66, nende seas oli nii tervikteksti analüüsi, kui ka üksikuid ettepanekuid või kommentaare mõne konkreetse teema kohta. Selle tagasiside ja ka varasemalt tehtud töö põhjal alustabki kolmas töörühm õppekava eelnõuga tööd.
«Detsembris moodustab ministeerium ekspertkomisjoni, kes alustab tagasiside läbitöötamisega. Komisjonis saavad juhtrolli ülikoolide eksperdid ning sinna hakkavad kuuluma ka mõlema senise töörühma esindajad,» selgitas haridus- ja teadusministeeriumi kommunikatsiooniosakonna nõunik Liisa Tagel pressiteate vahendusel.
Ta kinni kinnitas, et ekspertkomisjon alustab tööd kõigepealt tagasiside analüüsimisest. Uue õppekava teksti aluseks ongi nii esimese töörühma ettepanekud kui ka teise töörühma tööle saabunud tagasiside.
«Komisjoni ülesandeks saab panna kirja nii õppekava tekst kui ka selle teoreetiline raamistik. Enne otsuste langetamist on kavas ka kaasamis- ja tutvustusring,» selgitas Tagel.
Oktoobri keskpaigas tabas alushariduse eksperte ebameeldiv üllatus. Haridus-ja teadusministeerium oli palunud Eesti juhtivatel alushariduse ekspertidel kaasajastada ning täiendada koolieelikute õppekava. Töörühm nägi pool aastat õppekava uuendamisega vaeva ning esitas selle juunis ministeeriumile. Järgnes vaikus. Ministeerium ei küsinud täpsustusi ega täiendusi. Alushariduse eksperdid ei näinud selles midagi veidrat, sest sellised protsessid võtavadki aega, liiati oli õppekava juba nii mitmel tasandil läbi vaieldud.
Postimees kirjutas oktoobris sellest, kuidas alushariduse eksperdid avastasid, et ministeerium ei ole nende koostatud uuendatud õppekava arvessegi võtnud. Vahepeal oli ministeerium kokku pandud sootuks teise, sisuekspertidest koosneva töörühma, kus ei olnud mitte ühtegi alusharidusega seotud eksperti. Töörühm lõi paradigmaatiliselt teistsuguse õppekava tööversiooni, mis alushariduse ekspertide hinnangul pärineb oma metoodika poolest justkui aastakümnete tagusest nõukogude ajast. Teise töörühma loojad ise väitsid aga, et alushariduse eksperdid polevat lihtsalt tööga hakkama saanud.
Teise töörühma õppekavast oli aga lisaks kaasaegsele õpikäsitlusele välja jäetud ka kogu kuni kolmeaastaste laste vanuserühm. Samuti oli õppekava nimetatud ümber lasteaia õppekavaks, mitte enam alushariduse õppekavaks. Varasem hõlmas niisiis ka näiteks lastehoidude ning teiste alusharidust pakkuvate asutuste tööd, mitte ei piirdunud vaid lasteaedadega.
Seepeale tõstsid alushariduse eksperdid tugevalt häält. Kirjutati pöördumisi ministeeriumile, algatati Facebookis kiirelt populaarsust kogunud grupp «Võtta tagasi lasteaia riikliku õppekava tööversioon» ja kutsuti kokku ümarlaud. Ministeeriumi asekantsler Kristi-Vinter Nemvalts, kes asus ministeeriumisse tööle siis, kui teine töörühm oli juba kokku kutsutud ja tööd alustanud, mõistis alushariduse ekspertide muret. Pärast ümarlauda teataski ministeerium, et tagasisidet oodatakse mõlema töörühma tööle, mitte enam ainult teise, sisuekspertide loodud lasteaia õppekava tööversioonile. Tagasiside ootamise tähtaeg oli 18. november.
Veel enne 18. novembrit teatas aga ministeerium, et luuakse kolmas töörühm, kes võtab arvesse mõlema töörühma tehtud ettepanekud ja asub kolmandat õppekava looma. Tähelepanuväärne on, et ministeerium nimetab nüüd seda taas alushariduse õppekavaks, mitte lasteaia õppekavaks, nagu teine töörühm vahepeal välja pakkus.
Ministeeriumi teatel tehakse nüüd lisaks alushariduse õppekava koostamisele tööd ka alushariduse seaduse väljatöötamiseks – ministeeriumil on eesmärk 2020. aastal mõlemad alusharidust reguleerivad olulised õigusaktid valmis saada.
/nginx/o/2018/11/07/11554891t1h33f7.jpg)