Prokuratuur ei toeta raskesti haige Pae pommimehe vanglast vabastamist

Märt Ringmaa Foto: Toomas Huik

Kuigi terviseekspertiis tunnistas Tallinnas 2001. ja 2003. aastal kahe lõhkemata jäänud pommi paigaldamise eest 15-aastase vangistuse saanud ning ajakirjanduses Pae tänava pommimeheks tituleeritud Märt Ringmaa parandamatult haigestunuks, pole prokuratuur tema enne tähtaega vanglast vabastamisega nõus.

22. novembril vaatas kohus läbi 81-aastase Märt Ringmaa kaitsja Raiko Paasi taotluse tema vangistusest vabastamiseks tema parandamatu haiguse tõttu. Prokuratuur oli vabastamisele vastu, kuna leidis, et ka vanglas võib talle vajalikku ravi osutada. 

Kohus teeb lahendi Ringmaa vabastamise või vabastamata jätmise kohta kolmapäeval.

Karistusseadustiku kohaselt võib kohus parandamatult rasket haigust põdeva vangi karistuse kandmisest vabastada, kuid arvestab sealjuures tema toimepandud kuriteo asjaolusid, süüdimõistetu isikut ja haiguse iseloomu.

Suvel saatis Viru vangla Ringmaa tema tervisliku seisundi hindamiseks terviseekspertiisi Viru maakohtu määruse alusel. Arstlikku komisjoni taotles Ringmaa ise ja tema advokaat Raiko Paas.

Mullu suvel leidis ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium, et Ringmaad ei tohi enne tähtaega vanglast vabastada ning selle peamine põhjus on eelkõige temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht.

Ka eelnevalt asja arutanud Viru maakohus leidis, et ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et olenemata oma kõrgest east võib Ringmaa jätkata vabanemisel kuritegude toimepanemist.

Tema ennetähtaegne vabastamine oli kaalumisel ka tänavu sügisel, kuid Viru maakohus jättis ta oktoobri keskel vanglast vabastamata.

Alates 2005. aasta sügisest vanglas viibiva Ringmaa 15-aastane vanglakaristus jõustus 2010. aasta veebruaris, kui riigikohus ei võtnud tema advokaadi kaebust arutusele.

Kohus mõistis Ringmaa süüdi Tallinnas Lasnamäel Punane tänav 15 taarakioski juurde pommi panemises 2001. aasta 11. aprillil ning Pae tänav 23 2003. aasta 19. novembri öösel pommi panemises. Mõlemad pommid avastati ning need ei plahvatanud.

Ühtlasi mõistis kohus Ringmaa süüdi pensioniametile võltsitud tööraamatu esitamises, mille alusel maksis amet talle 2001. aasta maist 2005. aasta novembrini alusetult 20 255 krooni pensionit.

Maakohus mõistis Ringmaa süü tõendamatuse tõttu õigeks 1994. aasta 5. detsembril Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu külas plahvatuse korraldamises, 1998. aasta 18. detsembril Tallinnas Pae 48 trepikojas toimunud plahvatuses, milles hukkus Nina (46) ja tema kaheaastane lapselaps ning vigastada sai veel kaks inimest.

Kohus mõistis Ringmaa õigeks 2000. aasta 22. septembri öösel Tallinnas Sõpruse puiesteel Hansapanga rahaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2001. aasta 4. jaanuaril Vikerlase 23 maja juures pangaautomaadi juures toimunud plahvatuses, 2003. aasta 11. mai varahommikul Pae 23a elumajas toimunud plahvatuses, milles hukkus Valentina (56) ning üks inimene sai kergelt vigastada.

Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2004. aasta 17. mai öösel Pae 23a majas toimunud plahvatuses ning 2004. aasta 3. septembri hommikul Pae 68/78 kõrval asuvas telefonikabiinis toimunud plahvatuses, milles hukkusid 55-aastane mees ja 54-aastane naine.

Kohus mõistis Ringmaa õigeks ka 2005. aasta 6. aprilli hommikul Punane 17a maja juures asunud taarakioski taga toimunud plahvatuses, milles sai vigastada 64-aastane mees.

Kohus ei pidanud Ringmaa süüd tõendatuks ka 2005. aasta 9. septembri hommikul Pae 56 maja ühe rõdu all toimunud plahvatuses, milles hukkus 66-aastane mees ja vigastada sai üks laps. Samuti mõistis kohus Ringmaa õigeks 2005. aasta 3. novembri hommikul Pae 19 maja juures toimunud plahvatuses, milles hukkus 27-aastane mees.

Kaitsepolitsei võttis Ringmaa kuritegudes kahtlustatuna kinni 2005. aasta 11. novembril ning alates sellest ajast viibib ta vanglas.

Pärast Ringmaa kinnipidamist lõppesid ka plahvatused.

Ringmaa on enda seotust plahvatustega kategooriliselt eitanud.