Kliimaprobleemid sunnivad ka eestlased elektriautodesse

Elektriautode festival T1 Mallis Foto: Sander Ilvest

Poliitiline surve ja sõiduautotootjatele ette antud süsihappegaasi normid kallutavad autotööstust Euroopas üha enam elektri poole.

2021. aastast autodele kehtima hakkav CO2 heitme norm on 95 grammi kilomeetri kohta. «See võrdub täpselt 4,1 liitrit bensiini või 3,6 liitrit diislikütust saja kilomeetri kohta, ja seda on vähe. Euroopa Komisjon on andnud autotootjatele väga selge sõnumi. Selle normi täitmine on võimalik ainult elektriautode tootmise mahtu suurendades. See tähendab seda, et 2021. aastal praeguste CO2 näitajate juures tuleb Euroopa autoturule umbes 15-18 protsenti elektriautosid,» rääkis Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Eesti Liidu tegevjuht Arno Sillat Tallinna visioonikonverentsil.

See tähendab umbes kuuendikku 16 miljonist ehk siis kolm miljonit autot, Eesti puhul 4000-4500 autot. «Tõenäoliselt ei juhtu see järsku, sest üldiselt ikkagi täna veel on elektriauto mõnevõrra kallim, probleemiks on ka vähene läbisõit, aga need probleemid saavad lähemate aastate jooksul ära klaaritud, sest tootjad peavad neid autosid müüma. Kui auto on liiga kallis, siis elektriautot ei osteta. Tänane tase Euroopa Liidus on kusagil paari protsendi tasemel ainult ja on vaja jõuda kahekümne protsendini,» ütles Sillat.

Eestis on tänane elektriautode osakaal uute autode müügis 0,2 protsenti ja enam-vähem samal tasemel on neid ka meie autopargis. Kui Eesti autoturu mahust kümme protsenti moodustaksid elektriautod, annaks see märkimisväärse panuse CO2 vähenemisse, umbes 1,5-2 protsenti. «Meie tänane esimene riiklik ülesanne on taastuvenergia direktiiv. Järgmine, 2030. aastaks, on CO2 vähendamine. Seda aitavad saavutada ühelt poolt elektriautod, teiselt poolt hübriidid, kahekütuselised masinad, mis sõidavad erinevate gaasidega kombineeritult. Ja selleks, et neid eesmärke täita, peaksime juba täna mõtlema negatiivsele nähtusele, mis täna on autoturul just Euroopa suunalt meile liikumas,» lausus Sillat.

Nimelt piiratakse paljudes Euroopa linnades juba täna diiselmootoriga sõidukite kasutamist, esialgu vanemaid mudeleid. «Pariis näiteks 2025. aastast enam diiselmootoriga sõidukeid sisse ei luba. Kui Euroopa suurlinnad keelavad diiselmootoriga sõidukite kasutamise, siis voolavad need kõik siia kokku. Ehk Euroopa vähendab CO2 heitmeid sellega, et vanad autod ei lähe käitlusse, vaid tulevad meile siia. Neid autosid ei saadeta Kuu peale, nad tulevad Ida-Euroopasse, mille tõttu meil läheb üha raskemaks neid norme täita. Sellele tuleb leida riigi tasandil lahendus. See ei saa olema lihtne, sest Euroopa Liidus teatavasti on kaupade vaba liikumine,» hoiatas Sillat. Vanade autodega kipuvad tema sõnul kaasnema ka kliendi- või maksupettused.

«Esiteks elektriautod ja kahekütuselised autod ja teiseks vanade autode sissetoomise piiramine kokku annavad tegelikult piisava CO2 vähenemise 2030. aastaks. Me suudame seda täita ilma mingeid drakoonilisi meetmeid rakendamata,» ütles Sillat.

Automaksu idee pole tema sõnul hea. «Diisel- või bensiinimootoriga sõiduki kasutaja maksab ju niikuinii. Igas kütuseliitris on 62 protsenti riigimakse. Elektri ja gaasi puhul on oluliselt vähem. Tegelikult on surve fossiilkütustele on niikuinii olemas, hinna poolest. Eesti kütus ei ole nagunii Euroopas üks odavate seas, nii et seda veel kallimaks teha või kuidagi eraldi maksustada ei oleks mõistlik,» arvas Sillat.