Päevatoimetaja:
Mai-Brit Jürman
Saada vihje

Paldiski elanikud kogusid mere äärde pääsemise nimel ligi 700 allkirja

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Tormine meri
Tormine meri Foto: Eero Vabamägi / Postimees

Paldiski elanikud kogusid ligi 700 allkirja, et Paldiski Sadamad ja Eesti Raudtee ei sulgeks juurdepääsu mere äärde, kirjutab ERRi uudisteportaal.

Pöördumises on kirjas, et Paldiski jaamahoone ja mere vaheline ala peab jääma linnaelanikele avatuks. Linnulennult on näha, et ka praegu ei pääse jaamahoone juurest mere äärde, kui kaubarong ees on. Mereäärse osa on ostnud Paldiski Sadamate AS, et sinna kai rajada. Elanikud on kindlad, et peagi eraldab neid mererannast tara, vahendas «Aktuaalne kaamera».

«Juulikuus tuli teade, et see rand on müüdud sadamale. Ja see ongi muutus. Muidu oli ta ikkagi valla oma. Ja kuna sadam on siiamaani kõigele sellele, mis on tema oma, pannud okastraadiga aiad ette või müürid, siis see ajendas mind otsima kedagi, kes toetaks, et seda merd kinni ei pandaks,» rääkis pöördumise algataja Urve Purga ERRile ning lisas, et allkirju koguda oli raske. «Osa inimesi on sõltuvad sadamast ja osal on psüühiliselt niimoodi, et nad ei usu enam.»

Lääne-Harju vallavanem Jaanus Saat võttis laupäeval pöördumise 667 allkirjaga Paldiskis vastu.

«Planeering antud alale on kehtestatud 2012. aastal. Kahju, et siis, kui toimusid avalikud arutelud, kogukond ei olnud nii aktiivne kui täna, et sellesse protsessi sekkuda,» kommenteeris Saat.

Vallavanem lubab siiski kõik osalised – omavalitsuse, Paldiski Sadamad ja Eesti Raudtee – veel lõppeval aastal kokku kutsuda kompromisse otsima.

«Sadam planeerib sinna uut kaid. Selle kai juurde või kõrvale on ta valmis tagama jalakäijate promenaadi osa. See võimalus on täiesti olemas. Kuidas nüüd üle raudtee saada, see on teine küsimus – kas teha sealt üle sild või alt tunnel. Aga kõik see maksab raha ja see on teema,» rääkis Saat.

Tagasi üles