Randjärv: Haabneeme kooli ametiühing tõepoolest nõudis abivallavanema tagasiastumist

Viimsi vallavanem Laine Randjärv. Foto: Eero Vabamägi

Reedel andis Viimsi abivallavanem Georg Aher üle tagasiastumispalve. Vallavanem Laine Randjärve sõnul oligi abivallavanema ametist lahkumine Haabneeme kooli ametiühingu üheks tingimuseks.

Viimsi vallavalitsus ütles teisipäeval erakorraliselt üles Haabneeme kooli juhi Sirje Toomla töölepingu, põhjendades seda koolis aset leidnud süsteemsete väärkohtlemise juhtumitega. Kogu Haabneeme koolipere leidis toona, et see on valla kius, kuna direktor leidis lahenduse väärkohtlemise juhtumile. Kolmapäeval said vald ja koolipere kokku ning neljapäeval taastas vallavanem Laine Randjärv töölepingu direktor Sirje Toomlaga. Ja reedel edastas vallavanemale oma tagasiastumispalve Georg Aher. 

Laine Randjärvele ei tulnud tulnud abivallavanema lahkumisplaan ootamatult. «Georg Aher andis märku oma soovist lahkuda juba mõnda aega tagasi,» lausus ta ja lisas, et nad ei ole saanud omavahel suhelda, kuna Aher viibib tervislikel põhjustel Eestist eemal. 

Viimsi vallavanem selgitas ka kolmapäevast koosolekut, kus osales vallavalitsus ja koolipere. «Põhimõtteliselt lepiti kokku, et asutakse koostööd ja usaldust taastama,» selgitas Randjärv. 

Küsimusele, kas abivallavanema lahkumine oli üks kooli pakutud tingimustest, mis aitaks puhtalt lehelt alustada, vastas Randjärv, et see oli tõesti nii. «Haabneeme kooli ametühingu nõudmistes oli tõepoolest see ühe tingimusena sees, ent Georg Aher tegi otsuse tervislikel põhjustel sellest sõltumata.»

Randjärve sõnul on kooli ruumipuuduse probleemiga vald jooksvalt tegelenud, nad on võimalusi ja lahendusi arutanud. «Raha ruumipuuduse lahendamiseks on planeeritud 2020. aasta eelarves.»  

Enne 2017. aasta juurdeehitust oli koolis 21 õppeklassi kokku 504 õpilasele. «Pärast juurdeehitust sai kool juurde 5 täismõõtmetes koduklassi, lisaks käsitööklassi ja keemialabori, seega kokku 26 klassi 624 õpilasele,» lausus Randjärv, täiendades, et õpilaste piirarv klassis on 24, siis 10. novembri seisuga õpib koolis 668 õpilast. 

Kuidas valla ja Haabneeme koolipere suhted keerukaks muutusid? 

17. oktoobril pöördus Viimsi Vallavalitsuse haridusosakonna poole Haabneeme kooli õpetaja, kes väitis, et ta on töölt ebaseaduslikult kõrvaldatud ning soovis kohtumist, mis samal õhtul toimus abivallavanem Georg Aheriga. «Järgmisel päeval võeti vallast ühendust Haabneeme Kooli direktor Sirje Toomlaga ning paluti muude küsimuste seas selgitust ka kõnealuse teema kohta,» selgitas Laine Randjärv. Tema sõnul saadi Toomlalt info, et nimetatud õpetaja läheb kergesti endast välja ning on õpilastega järsk, tunnid on ette valmistamata, laste akadeemiline edasijõudmine on kasin. «Vallavalitsuse poole pöördusid ka kõne all oleva klassi mõned lapsevanemad, kes soovisid töölt eemaldatud õpetajat toetada ning olid rahulolematud kooli juhtkonna sellekohase otsusega,» lausus Randjärv.

23. oktoobri õhtuks kutsusid abivallavanem Georg Aher ja haridusosakonna juhataja Ermo Mäeots kutsuda kõik osapooled kokku, et teema kohta selgust saada. «Koosolekul esitati vastandlikke seisukohti – oli neid vanemaid, kes toetasid töölt eemaldatud õpetaja käitumist, õpetamise metoodikat ja teguviise ning neid ka vanemaid, kes mõistsid need hukka,» lisas vallavanem. Pärast arutelu soovitas vald kooli esindajatel leida lahendus, mis rahuldaks kõiki osalisi, ning jõuda edasise tegevuse osas kokkuleppele.

28. oktoobril saatis koolijuht valla õigusosakonda kirja sooviga saada juriidilist nõu töölt eemaldatud õpetajaga töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks, lisades tõendusmaterjalina Stuudiumi keskkonnas (24.–25.oktoobril) õpetajaga peetud kirjavahetuse, mis oli toimunud pärast vallavalitsuses lastevanematega peetud arutelu. «Materjal oli otsuse tegemiseks liiga üldsõnaline ning valla õigusosakond palus täpsustavat infot,» mainis Randjärv.  

29. oktoobril laekus koolilt õigusosakonda info kirjalike tunnistustega seitsme vägivaldse intsidendi kohta, mis kõik olid toimunud sama õpetaja osalusel ajavahemikus 9.11.2018–25.09.2019. Õigusosakonna juhataja jagas seda infot vallavanemaga.

Kohe kutsus vallavanem kokku koosoleku, millel osales ka Viimsi valla konstaabel. Ühiselt jõuti arusaamisele, et asetleidnud vägivallajuhtumitest tuleb teavitada politseid, kes saab väärkohtlemise põhjused, olemuse ja raskusastme kindlaks teha ning otsustada, kas algatada menetlus.

30. oktoobril kutsuti koolijuht vallavalitsusse, teavitati teda politseisse tehtud avaldusest ning paluti seletust (ka kirjalikult), kuidas on aasta jooksul toimunud vägivallajuhtumeid käsitletud koolis. Seletuskirjast saab lugeda, et koolis püüti olukorda lahendada oma jõududega ning politseid ega lastekaitset, samuti vallavalitsust nendest ühestki kohe ei teavitatud. 

«Koolijuhile anti korraldus lõpetada kõne all oleva õpetajaga tööleping,» selgitas Laine Randjärv ja lisas, kuna vald oli esitanud politseisse kuriteoteate, siis tuli oodata järgmiste sammude tegemiseks politsei otsust.

12. novembril tuli vallavalitsusele ametlik teade, et kolme juhtumi osas on algatatud kriminaalmenetlus. Politsei nõudis koolilt lisamaterjale ja dokumentatsiooni. 

13.novembril pöördus valla haridusosakond kooli poole, et küsida täiendavaid dokumente ning jäi neid ootama. Lisamaterjale koolist nädala jooksul ei laekunud.