Tere tulemast, Eesti bataat, lääts ja kikerhernes!

Lea Narits näitab äsja Lätist saabunud herneid, mille ristamiseks sobilikkust hindama hakatakse. Aga Jõgeval uuritakse ka märksa eksootilisemaid põllukultuure. Foto: Margus Ansu

Soojenev kliima on julgustanud Eesti teadlasi ja põllumehi pistma innukamalt mulda seni eksootiliste viljade seemneid, mida meie ilmastikule järjest sobivamaks aretatakse.

Uute põllukultuuride seas on kikerhernes kindlasti kõige üllatavam edulugu. «Uskumatu, et ta siin kasvab ja saaki annab,» rõõmustab Jõgeval asuva Eesti Taimekasvatuse Instituudi (ETKI) kaunviljade ja õlikultuuride teadur Lea Narits. Kunagi anti talle Türgis konverentsil kikerherneid kaasa, et tehku endale peotäis hummust. Narits ei raatsinud, pani seemned hoopis maha. «Üle-eelmisel ideaalsel suvel oli kohe südamest kaunu. Saime saaki natuke üle nelja tonni hektarilt. Hummus on ju nii populaarne, kikerhernest võiks Eestis kasvatada küll,» leiab ta.

Naritsa sõnul ei kujutanud veel kümme aastat tagasi keegi ette, et Eestis võiks panna kikerherne maha ja kasvabki kaun. Kliima muutumisel on siin päris suur roll, kinnitab ta. Nüüd tuleb valida lihtsalt õige sort.