/nginx/o/2011/08/26/722672t1h758c.jpg)
/nginx/o/2011/10/03/776792t1haaff.jpg)
Narva linnavolikogu tunnistab, et istungitel on keeleprobleem, kuid kuna enamik volikogu liikmetest eesotsas esimehe Aleksandr Jefimoviga ei oska eriti eesti keelt, ei osata sellele lahendust välja pakkuda.
Narva linnavolikogu keeleprobleemile lihtsat lahendust pole
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keeleinspektsioon selgitas sügisel tehtud kontrollide käigus välja, et Narva volikogu kirjalik asjaajamine käib korrektselt eesti keeles, kuid volikogu istungitel kuuleb eesti keelt vaid napilt. Keeleinspektsioon ootas Narva volikogu esimehelt Aleksandr Jefimovilt selgitust ja ettepanekuid, kuid saadud vastuses tõdeti küll probleemi, ent lahendeid pakkuda ei osatud.
«Volikogu kirjutab vaid, et neil on plaanis taotleda valitsuselt õigust - nagu seadus lubab - eestikeelse asjaajamise kõrval kasutada asjaajamist ka vene keeles. See aga tegelikult volikogu töökeele probleemi ei lahenda, sest nagu volikogu esimees ka ise väidab, paraku ei saa nad välistada teabe andmist istungil vene keeles,» rääkis Tomusk, lisades, et tegelikult seadus ütleb, et see tuleb välistada.
«Nad viitavad, et Narvas on 96 protsenti elanikest venekeelsed ja võib juhtuda, et mõned asjad jäävad tõlkimata. Seda ei tohiks mingil juhul olla,» rõhutas Tomusk.
Keeleinspektsiooni peadirektori sõnul on probleemi olemus selles, et paljud Narva volikogu liikmed eesti keelt ei oska ning seaduse alusel seda neilt ka nõuda ei saa, sest volikogu liikmetele keeleoskuse nõuet seadustes pole. Samal ajal peab volikogu esimees vastutama selle eest, et volikogu töötaks eesti keeles. «See on väga vastuoluline olukord ja see nõuaks seaduste analüüsi ja seaduste tasandil lahendust, sest järelevalvega me kelleltki keeleoskust nõuda ei saa.»
Ühe lahendusena näeks Tomusk varianti, mis kehtis 2001. aasta novembrini, kui kehtis volikogu liikmete eesti keele oskuse nõue. «Seega kandidaadid teadsid, et kui nad volikogusse valitakse, peavad nad eesti keelt oskama. Praegu sellist nõuet ei ole. On küll volikogu töökeele nõue, aga see on kaudne ja viimase 10 aasta praktika näitab ju, et see ei pane ühtegi eesti keelt mitteoskavat volikogu kandidaati keelt omandama või keeleoskust parandama. Selliste kaudsete nõuetega ei ole võimalik seda lahendada,» rääkis ta.
Lahendust, et volikogu istungitel räägitaks vene keeles ja seda tõlgitaks kohe eesti keelde, seadus praegu ei luba. «Seaduses ei ole sellist punkti. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduses on kirjas, et volikogu ja valitsuse istungid toimuvad eesti keeles,» selgitas keeleinspektsiooni juht.
Praegu peab volikogu igal juhul töötama eesti keeles, aga kui saadaks valitsuselt õiguse korraldada oma sisemist asjaajamist vene keeles, tohiks tõlkida eesti keelset istungit vene keelde – mitte vastupidi. «Seega võiks arutleda, kas panna volikogu istungitele tõlkimise võimalus. Igal juhul peab olema kogu teave, mis volikogus suuliselt esitatakse, olema eesti keeles kättesaadav,» märkis Tomusk.
«Seaduste regulatsioon on minu arvates praegu puudulik,» arvas ta.
Tomusk ütles, et kavatseb probleemi esitada arutamiseks eesti keele nõukogule, kes annab valitsusele nõu keelepoliitika kujundamisel. Detsembri algul kokku tulnud uus keelenõukogu ootab 9. jaanuariks nõukogu liikmetelt ettepanekuid olulistest probleemid, mis vajaksid kiiresti lahendamist.