Päevatoimetaja:
Marek Kuul

Riin Seema: pedagoogiline võimuvõitlus

Koolis peab olema koht, kuhu endast välja läinud õpilane turvaliselt rahunema saata. Pildil on Tartu Puškini kooli logopeed-eripedagoog Uljana Väizja (püsti, keskel) ja kooli psühholoog Tatjana Tsvetkova (vasakul) tunnetustoas.
Koolis peab olema koht, kuhu endast välja läinud õpilane turvaliselt rahunema saata. Pildil on Tartu Puškini kooli logopeed-eripedagoog Uljana Väizja (püsti, keskel) ja kooli psühholoog Tatjana Tsvetkova (vasakul) tunnetustoas. Foto: Margus Ansu

Eesti õpetajaskonna järelkasvu tagamiseks on vaja õpetajaid võimestada. Tallinna Ülikooli pedagoogilise nõustamise dotsent Riin Seema soovitab Põhjamaade kogemusele toetudes, mida ette võtta.

Uus haridusstrateegia suunab mõtlema, mida on vaja teha selleks, et Eestis jätkuks õpetajaid ka kümne aasta pärast. Eksperdirühm rõhutab õpetaja autonoomia ehk valikuvabaduse tähtsust. Samas on paradoksaalne, et praeguses kaasavas haridussüsteemis, kus õpivad koos väga erineva vaimse ja moraalse arengutasemega ning õpimotivatsiooniga lapsed, on pedagoogide õigused ja mõjutusvahendid tegelikult väga piiratud.

Näiteks puudub õpetajal võimalus öelda ei ja keelduda õpetamast last, kes vaatamata õpetaja ja tugipersonali pingutustele tunnis kaasa ei tööta ja korrale ei allu. Ka on vähe võimalusi õpilaste või lapsevanemate agressiivsust ohjeldada. On suur võimalus, et õpetaja sellises olukorras läbi põleb ja koolist lahkub.

Kelle käes on võim?

Praeguste seadustega on kõige suurem võim antud näiliselt kõige nõrgemale osalisele – õpi- ja käitumisraskustega lastele ja nende vanematele. Agressiivselt käituv laps võib osutuda õppegrupis kõige tugevamaks, aga kui tema vanemad probleemi ei tunnista, on nii õpetaja kui ka juhtkond abitus olukorras. Lasteaial või koolil ei ole laste ja perekondade korrale kutsumiseks muid võimalusi kui veenmine. Sekkumiseks on tarvis pöörduda lastekaitse või politsei poole.

Eeldame, et iga vanem soovib oma lapsele kõige paremat. Samas näitab lasteaedade ja koolide praktika, et paljud vanemad ei soovi, et eripedagoog, logopeed või psühholoog lapse õpi- või käitumisraskuste korral tema last arendaks. Kõrgharidusega tugispetsialistid valdavad teaduspõhised võtteid laste arendamiseks ja neil on võimalus lapsega individuaalselt või väikeses grupis töötada, aga kui lapsevanem neile oma lapsega töötamiseks nõusolekut ei anna, siis ei saa spetsialist seda teha.

Tagasi üles