Riigisekretäri uurimiskomisjon, mis pidi otsustama maaeluminister Mart Järviku saatuse üle, polnud midagi muud kui lüke aja juurde võitmiseks. Niisugune järeldus sai eile kinnitust, sest komisjoni raport sedastab väga lühidalt kokku võttes: ajakirjanduses esitatud süüdistused ja faktid leidsid kinnitust.
Juhtkiri: venitamine on piinlik (19)
Sellega pidanuks Järvikule ja EKRE-le antud armuaeg ümber saama. Kuid nagu peaminister Jüri Ratase esimesed kommentaarid pärast raporti avalikustamist näitasid, oli kummivenitamine vähemalt sama vajalik ka talle endale. Vähe sellest: Ratas proovib venitamisega veel jätkata. Praeguse seisuga tuleva nädala alguseni.
See pole paraku esimene kord, kui peaminister üritab EKRE kokku keedetud suppi võimalikult aeglaselt helpida ja jälgib samal ajal silmadega, millal üldsuse närv hakkab katkema. Meenutagem politsei- ja piirivalveameti peadirektori Elmar Vaheri vallandamiskatset. Skandaali õhtul ütles Ratas «Aktuaalse kaamera» otsestuudios, et kohtub olukorra lahendamiseks Mart Helmega pärast tolle puhkuse lõppu. Peaaegu nädal hiljem! Lõpuks kohtusid Ratas ja Helme siiski juba järgmise päeva õhtul. Leppisid ära ja kriis, mis oleks lõhkunud iga eelneva Eesti valitsuse, oligi möödas.
Seekord vajas aga EKRE maaeluministri ümber puhkenud skandaali puhul lisaaega, et Järviku mahavõtmine omaenda inimestele ära seletada. Poleks väliskaubandus- ja IT-minister Kert Kingo äsja kukkunud, olnuks olukord teine.
Ent juba mõnda aega on olnud selge, et Mart Järvik ei saa ministriametis jätkata. Selle väljaütlemisega venitamine läheb iga päevaga üha naeruväärsemaks. Veel enam põhjendusega, et peaministril on tarvis 20-leheküljeline raport veel ise läbi töötada. Kas riigisekretär jättis dokumenti Ratasele tutvustades midagigi kaheti mõistetavaks? Seda pole isegi mitte raske, vaid võimatu uskuda.
Koalitsiooni ja seekaudu ka Eesti mainele on mõjunud laastavalt peale korduvate kriiside ka see otsustamatus, mis on lahendustele eelnenud. Minister, kes on ületanud oma pädevusi, seda varjanud ja selle kohta vassinud, peab ametist lahkuma – mitte siis, kui on nädalate viisi vaetud, kuidas seda kõigile serveerida, vaid kohe, kui faktid selged.
EKRE esimees Mart Helme on kinnitanud, et ei kahtle riigisekretäri ega raporti objektiivsuses. Kindlasti ei saanud riigisekretäri järeldused talle ka üllatusena tulla. Kas ministri kutsub tagasi valitsus, EKRE või teatab sellest Järvik ise, pole lõpuks tähtiski. Pärast eilset uudist ei saa küsimus olla selles, kas üks neist stsenaariumidest juhtub, ent küsimus ei peaks olema selleski, millal see juhtub.
Niisamuti peaks olema Järvikul riigimehelikkust süü omaks võtta ja ametist õigustusteta lahkuda. See ei ole meediasõda ega süvariigi vandenõu. Selle augu on minister endale ise kaevanud. Ja seda teab ka peaminister.