Õhuvägi tähistas oma 101. sünnipäeva mälestuspalvuse ja lendurite mälestusmärgi pühitsemisega kaitseväe kalmistul.
Galerii: õhuvägi tähistas aastapäeva lendurite mälestusmärgi pühitsemisega
«Need inimesed, kes siin puhkavad, nende eakaaslased ja sajad inimesed teistes puhkepaikades on külvanud seemned, mille vilju me täna lõikame,» ütles õhuväe ülem kolonel Rauno Sirk. «Kõige magusamateks viljadeks on oma riik ja vabadus ning seda sümboliseerib ka lendurite mälestusmärk,» lisas Sirk.
Kolonel Sirk tegi tseremoonial ettepaneku algatada uus traditsioon tähistamaks õhuväe aastapäeva. «Igal järgneval õhuväe aastapäeval võiksime tulla siia lendurite mälestusmärgi juurde, süüdata küünlad ja mälestada sellega kõiki meie seast lahkunuid, olenemata auastmest, ametikohast või erialast.»
Mälestusmärk on pühendatud aastatel 1920–1944 langenud ja kaitseväe kalmistule maetud Eesti lenduritele. Mälestusmärk kujutab sammast ja lennuki propellerit, sarnased märgid asusid varem kalmistule maetud lendurite haudadel, kuid hävisid Nõukogude perioodil.
Lisaks õhuväelastele osales tseremoonial sõjamuuseumi direktor Hellar Lill ja üks kahest elusolevast õhuväe veteranist Arvo Salumäe. Mälestusmärgi pühitses õhuväe kaplan kapten Jana Laaneser.
Lendurite mälestusmärk valmis 2017. aasta võidupühaks. Mälestusmärgi autoriteks on arhitekt Tiina Linna, skulptor Rene Reinumäe, konsultant Mare Mikof ja vundamendi konstruktor Silvi Ränd.
21. novembril 1918 andis insenerväe polgu ülem Voldemar Viktor Riiberg välja käskkirja, mille alusel loodi lennu poolrood. Sama aasta detsembris nimetati poolrood ümber lennurooduks ning selles teenis neli lendurit, üks lendur-vaatleja ja mõned aviomotoristid. Vabadussõja lõpuks oli iseseisvaks lennuväeks saanud väeliigis juba nelikümmend lennukit ja 476 meest.
Eesti õhuvägi kontrollib riigi õhuruumi ning tagab strateegiliste objektide õhukaitse. Õhuväe prioriteet on õhuseire ja vastuvõtva riigi toetuse osutamine. Õhuvägi vastutab kõigi õhuoperatsioonide eest Eestis.