Aarne Seppel: vaeste riik

Raha Foto: Toomas Huik / Postimees

Ühiskonna sidususe loosungi all tehakse ettevalmistusi maksutõusuks, millega lükatakse põhikoormus vaid natuke üle keskmise palga teenivate inimeste õlule, kirjutab ajakirjanik Aarne Seppel.

Poliitik ütleb: maksudebatt. Poliitik mõtleb: maksutõus. Poliitik ütleb: maksud ei tõuse. Poliitik tekitab eelarvepuudujäägi, mida päästab vaid maksutõus. «Poliitiku» asemel võib lugeda ka «Keskerakond».

Kolmkümmend aastat on ehitatud Eestit uuesti üles, kolmkümmend aastat on elatud vabas ühiskonnas. Sadade tuhandete Eesti elanike mälu on alguse saanud ühiskonnas, kus normist kõrvale kaldumist ei sallitud, ärimees oli spekulant, mittetöise tulu teenija. Edasipüüdlikkust võis olla vaid ühte partei liini järgides. Käskivaid ja keelavaid paragrahve oli rohkem, kui mõistus kinni pidas.

Isiklike õnnelike mälestuste jada on tekitanud hulgaliselt inimesi, kes elavad tõrjutud mälestuste eituses. Veel ei ole viisakas Nõukogude Eestit eeskujuks tuua, veel mitte, aga peatselt ei usu meie lapsed enam, et see ei olnud nunnu, natuke imelik riik, vaid arvavadki, et see oli nurja läinud utoopia, millest võib leida nii mõndagi head.

Mis on sellel pistmist maksudebatiga? Väga palju. Üheainsa arvukesega maksuseaduses võib nähtamatult muuta ühiskonda, võib täiesti nähtavalt ajada liikvele tuhandeid. Maksud on see osa riigist, mis huvitab absoluutselt kõiki. Me kõik kasutame maksuraha eest pakutavaid riigi teenuseid – olgu taristu, haridus, sotsiaalhoolekanne või meditsiin. Väga suur osa meist maksab makse. Kes sadu, kes tuhandeid eurosid.

Maksud on alati osa ühiskondlikust leppest, ühiskond otsustab maksude üle riigikogu valimistel. Enim hääli saanud erakonna mõtted on ühiskonnas eelduslikult enim positiivset kaja tekitanud. Aga võib ka nii, et väiksemad ühinevad suureks. Igatahes ei saa kuidagi ütelda, et maksud või ka muu majandusteema olnuks valimiste eel tulipunktis.

Isamaa pensioniteema oli julge ja intellektuaalselt huvitav. Kõik teadsid, et Keskerakonna tagataskus on veelgi rohkem astmeid. EKRE majandusprogrammist meenub sügav hämmeldus, mis sai selgituse, kui programmi autor erakonnast välja sunniti astuma. Reformierakond tahtis jätkata eelmise valitsuse pooleli jäänud reformi. Ja sotsid...? Ei mäletagi nüüd.