Estonia uurimiskomisjoni liige peab laevahuku uue uurimise nõudjate argumente alusetuks

Estonia huku uurimiskomisjoni kuulunud Jaan Metsaveer. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Estonia laevahuku uurimiskomisjoni liikme, Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessori Jaan Metsaveere sõnul on laevahuku uue uurimise nõudjate argumendid alusetud ning nende väited saab ümber lükata.

Metsaveer analüüsis Eesti riigilt laevahuku uut uurimist nõudva survegrupi kolme argumenti ja jõudis järeldusele, et nende tõstatatud küsimustele on olemas loogilised vastused.

Avaldame Metsaveere saadetud arvamuse täismahus

Lennart Berglund nõuab Estonia huku täiendavat uurimist, kuna olevat ilmnenud uusi asjaolusid, mis lubavad tõsiselt kahelda nii lõpparuande järelduste teaduslikus paikapidavuses kui ka kogu uurimise usaldusväärsuses. Seejuures ta aga ei esita ühtegi uut asjaolu, vaid avaldab kahtlustust mõnede aruandes toodud sündmuste kohta. Järgnevalt käsitleme kolme otseselt toodud väidet.

Väide 1

Püstuvuse kaotanud laeva kreen ei saa aeglaselt kasvada 0 kraadist 180ni. Niipea kui vesi pääseb tekiehitisse, läheb laev mõne minutiga ümber, pöörab põhja üles ja jääb veepinnale ulpima tundideks või isegi päevadeks. Komisjoni väite kohaselt juhtus aga just vastupidine – Estonia läks aeglaselt umbes 20 minuti jooksul ümber ja uppus pärast seda, või isegi samal ajal. Mis takistas Estonial kiirelt ümber minemast? Miks vajus Estonia pärast ümberminekut kiiresti põhja?

Vastus

Estonia puhul ei olnud tegu klassikalise püstuvuse kaoga, vaid veega autotekil. Kuna Estonia raskuskese oli oluliselt autotekist kõrgemal, siis autotekil olev vesi oma massiga ei vähendanud, vaid suurendas laeva püstuvust. Ohtlikuks sai aga vee liikuvus. Autotekil oleva vee korral on kindel seos vee hulga ja  kreeninurga vahel. Estonia puhul vaikses vees, kui autotekil on vett alla 200 tonni, siis kreeni ei teki. 400 tonni vee  juures on kreen ca 12 kraadi, 1000 tonni juures ca 23 kraadi jne. Seega, teades kreeninurka, võime öelda, kuipalju vett on hetkel autotekil. Tormisel merel lainetusest põhjustatud kreen muutub nende väärtuste ümber ühele ja teisele poole.

Laev ei läinud kiirelt ümber seetõttu, et vesi ei voolanud laeva väga kiiresti. Kell 01.00 nägi monitorist kolmas mehaanik, et vett veel laeva ei tulnud. Visiiri lukud võisid aga olla siis juba vigastatud. Vesi sai hakata laeva tulema siis, kui visiir tõmbas lahti rambi. Niikaua kui visiir oli veel laeva küljes, sai vesi voolata laeva ainult rambi külgedelt. Seda nägi kolmas mehaanik umbes 01.15 autotekki näitavast monitorist. Hiljem, pärast visiiri irdumist, sai ramp vabalt pöörduda ümber allservas olevate hingede. Ilmselt siis lained liigutasid rampi täiesti avatud ja osaliselt suletud asendite vahel, reguleerides sellega laeva voolava vee hulka. See, et laev võib mõnel juhul täituda veega väga kiiresti, oli teada ka Estonia huku ajal. Näiteks parvlaev Herald of Free Enterprise täitus 1987. aastal veega mõne minutiga.

Estonia ei jäänud, põhi üleval, veepinnale ulpima kauemaks ajaks, sest avad, kust vesi pääses laeva, olid küllalt sügaval, mistõttu laeva jäänud õhk suruti oluliselt kokku ja selle kokkusurutud õhu ruumala enam ei taganud laeva ujuvust. See, et stabiilsuse kaol väiksemad laevad võivad jääda ulpima, põhi ülespoole, oli teada ammu enne Estonia hukku.

Väide 2

Sündmuste käik on vastuolus kolme meeskonnaliikme ütlustega. 

Vastus

Kolme meeskonnaliikme tunnistustega on arvestatud. Kolmas mehaanik väitis, et nägi autotekki näitavast monitorist 01.15 paiku, et rambi külgedelt tuleb vett sisse, või täpsemalt, et tohutu veehulk pressis rambi külgedelt sisse. Umbes sama kinnitas ka süsteemimehaanik kellaaega fikseerimata. Motorist nägi hiljem suurt hulka vett autotekil. Toodu ei ole vastuolus sündmuste käiguga.

Vee laeva tulemisel tuleb arvestada ka seda, et Estonia ahter paiknes vöörist umbes 0,5 meetrit madalamal. Seetõttu kogunes vöörist sissetulnud vesi järjest rohkem ahtrisse. Selle tulemusena vajus ahter järjest sügavamale, vöör aga tõusis järjest kõrgemale. Järelikult järjest vähenes ka sissevoolava vee hulk.

Väide 3

Miks ei uuritud silda? Miks paljud dokumendid Estonia huku kohta on siiani salastatud?

Vastus

Tuukrid uurisid silda ja kontrollisid veekindlate uste ja sõukruvi labade lülitite asendeid. Lülitite asendid näitasid, et veekindlad uksed olid  suletud. Filmid, millel oli näha surnukehi, kuulutati salastatuteks.