:format(webp)/nginx/o/2019/11/20/12753790t1he9d2.jpg)
Kaitseminister Jüri Luik osales eile ja täna Stockholmis Põhjala ja Balti kaitseministrite ning Põhjala Grupi kaitseministrite kohtumisel, kus peamised aruteluteemad olid Põhja-Euroopa julgeoleku ees seisvad väljakutsed, transatlantiline koostöö, sõjaline mobiilsus ning arengud Arktikas.
«Praeguses julgeolekuolukorras on tähtis, et oleme ühtsed Põhjala-Balti regionaalsetes kaitsealastes ettevõtmistes ja edendame vastastikku kasulikku sõjalist koostööd,» ütles Luik.
Kuna Eesti juhib käesoleval aastal Balti kaitsekoostööd, tutvustas Luik kolleegidele selle viimaseid arenguid, muuhulgas arenguid Balti õhuseires ning tihenevat koostööd võimearenduses. Rootsi kaitseminister Hultqvist andis omakorda kolleegidele ülevaate Põhjala riikide kaitsekoostöö hetkeseisust.
/nginx/o/2019/11/20/12753791t1he1b9.jpg)
Põhjala Grupi kaitseministrite kohtumisel osalenud NATO Euroopa liitlasvägede ülemjuhataja (SACEUR) kindral Tod D. Wolters tunnustas grupi liikmeid initsiatiivikuse ja konstruktiivsuse eest julgeolekusse panustamisel.
«Kindral Woltersiga arutasime, kuivõrd oluline on sõjalise valmisoleku tagamisel liitlaste kohalolek Balti regioonis ja NATO õppuste roll kaitsetegevuse tõhustamisel. Eriti see, et meie õppuseid viidaks läbi võimalikult realistlikult,» lisas Luik. Kaitseminister tõdes, et NATO ja Atlandi-ülene side on ja jääb Eesti ning Euroopa julgeoleku nurgakiviks.
/nginx/o/2019/11/20/12753810t1h3a26.jpg)
«Meie aruteludes oli tähelepanu all ka Venemaa sõjaline tegevus Kaug-Põhjas, kuna Arktikaga seotud geopoliitilised arengud võivad mõjutada julgeolekuolukorda kogu Põhja-Euroopas ja laiemalt,» sõnas Jüri Luik.
Lisaks osalesid ministrid hübriidohtude lauaõppuses, mille viis läbi Põhjala Grupi eesistuja Rootsi.
Põhjala Gruppi kuuluvad lisaks viiele Põhjala riigile ja kolmele Balti riigile veel Suurbritannia, Saksamaa, Poola ja Holland.