Päevatoimetaja:
Uwe Gnadenteich
+372 666 2071

Juhtkiri: plaan A (4)

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
21. novembri karikatuur
21. novembri karikatuur Foto: Urmas Nemvalts

Eestil on siseminister, kes tegeleb peaaegu iga päev sõnade devalveerimisega. Ja peaminister teeb tema väljaütlemistele reageerides sedasama.

Eilne päev oli selles mõttes ilmekas. Siseminister Mart Helme peaministri ülesannetes silus riigikogu infotunnis küsimustele vastates oma NATO-teemalisi kommentaare... ja nimetas parlamendiliikmeid ajusurnud seltskonnaks.

Sõnadega pieteeditundeliselt ümber käiva valitsuskabineti puhul tekitaks ainuüksi selline sildikleepimine pisikese skandaali. Ministri «diagnoosi» suhtutaks täie tõsidusega ning arutletaks, kas praeguse riigikogu koosseisu mõtteteravus on tõepoolest mandunud.

«Ajusurnud» tekitas riigikogu saalis hüüatusi ja säärane sõnakasutus märgiti ajakirjanduses ära, kuid mitte enamat. See näitab, kui palju kaalu on Helme oma sõnadele alles jätnud ning milliseks on muutunud Eesti poliitika leksika.

Teiselt poolt aga ei saa ega tohigi ministri sedalaadi jutule liiga keskenduda, kui ta on alles hiljuti pressiteate vahendusel ehk läbimõeldud ja kokkulepitud sõnastuses öelnud, et prokuratuur on algatanud poliitiliselt motiveeritud kriminaalasja. Niisuguse väite kõrval kahvatuvad kõik lihtlabased solvangud ja muud emotsionaalselt ülesköetud seisundis öeldud krõbedused. Ka 2019. aasta Eestis.

Ei «süvariik» ega «plaan B» pole nimetusena EKRE poliitikute välja mõeldud, küll aga on nad nende taha leiutanud tähendusi.

Samal ajal tegelevad Mart Helme ja ülejäänud EKRE võtmeisikud isevärki sõnausega. Ei «süvariik» ega «plaan B» pole nimetusena EKRE poliitikute välja mõeldud, küll aga on nad nende taha leiutanud tähendusi.

Eestit valitsevat liberaalsete vaadetega ametnikkonna vandeselts. Sellega seoses kirjutab kolumnist Andres Herkel tänases lehes: «Ma kindlasti ei soovinud Eestile praegust valitsust, aga pean tunnistama, et Mart Helme siseministriks saamises oli pedagoogiline mängu ilu. «Noh, Mart-mees, näita meile nüüd, kus see süvariik on,» oli alatoon.»

Ootamine kestab senini. Iga päevaga muutuvad ka sel teemal öeldud sõnad üha kergemaks.

Ning nüüd siis jutt kriisis olevast NATOst ja sellest johtuvast plaan B-st, mille olemasolu tuli kõigile asjaosalistele peale Helme suure üllatusena.

«Eesti plaan A, B ja C on meie iseseisva kaitsevõime arendamine ning kuulumine NATOsse. NATO on seejuures elujõuline ja toimiv nii sõjaliselt kui poliitiliselt, nii Euroopas kui kaugemal,» teatas Helme kommentaaride peale peaminister Jüri Ratas. Niisamuti kinnitas Ratas hiljuti, et tema usk prokuratuuri sõltumatusse on vankumatu.

Ent peaministri sõnad ja teod lähevad lahku. Kui mitte muu, siis sellesama prokuratuuri poliitilise tellimustöö täitmises süüdistamine pidanuks olema koht, kus peaminister kutsub oma valitsuse liikme enda juurde ja annab talle kaks võimalust: kas esitada nüüd ja kohe oma juttu kinnitavad tõendid või ametist tagasi astuda. Ning kui kumbagi ei juhtu, siis valitsus laiali saata.

Selline on riik, kus tõsised sõnad on tõsiselt võetavad. Kus valitsus on tõsiselt võetav. Kui iga valitsuskabineti liige, nende hulgas peaminister, on tõsiselt võetavad. See peab olema iga valitsuse plaan A.

Tagasi üles