Herman Kelomees: faktikontroll heidutab valetajaid?

Herman Kelomees Foto: Mihkel Maripuu

Postimees alustas eile regulaarselt faktikontrollide kirjutamist, et tuua selgemalt esile tõusvas joones levivad valeväited. Faktitäpsus on ühiskondlikus arutelus osalejale madalaim latt, eriti üleriigilises meedias. Seetõttu võiks arvata, et vigu tehakse pigem vähe, eriti nende poolt, kellel on peale enda teadmiste ka nõunikud või terved ministeeriumid, mille abil oma argumente kindlustada.

Tasub silmas pidada, et igasugune demagoogia või kahtlane väide ei ole faktikontrollile allutatav. Fakt kui selline on midagi, mis on kindlalt teada ning mille suhtes on subjektiivset tõlgendamisruumi minimaalselt või üldse mitte. Igasugune lennukas poliitretoorika ei ole faktikontrolli materjal.

Kõhutunde järgi on faktikontrolli eesmärk enamikule selge: mida faktitäpsem on avalik arutelu, seda kvaliteetsem see on, ning seda paremad saavad ühiskonnaelu korraldavad otsused. Tegelikkus pole kahjuks nii lihtne. Elu on näidanud, et poliitikud, kelle prioriteet sisulisuse ja kõige muu väärtusliku ees on iga hinnaga pildis püsimine, ei kavatsegi ka süstemaatilise faktikontrollimise ees kohkuda.

Vastupidi, kui igasugusel tähelepanul on poliitiline väärtus, on faktikontrollimisel ja poliitikaajakirjandusel laiemalt oht saada ära kasutatud nende poolt, kelle ohjeldamine on üks ajakirjanduse peamisi mõtteid. Et selline tegevus on kohati sihilik, oleme ühe erakonna meediastrateegiast ka näinud.

Faktikontrollil on oht saada ära kasutatud nende poolt, kelle ohjeldamine on üks ajakirjanduse peamisi mõtteid.

Psychology Today on kirjutanud, et faktikontrollid üldiselt ei mõjuta lugejate juba kinnistunud seisukohti. Mainekas ajakiri ütleb, et faktikontrolli mõju vastu töötavad kaks inimloomuse probleemi. Esimene on inimeste omadus tunda vastumeelt olemasolevaid seisukohti kõigutavate väidete suhtes, kusjuures rohkem haritud inimeste seas on see impulss tugevam. Teine on karjainstinkt ehk loomulik soovimatus kalduda kõrvale kogukondadest, kuhu kuulutakse.

Niisiis saab faktikontrollil ja kriitilisel poliitikaajakirjandusel olla tõeline mõju alles siis, kui inimesed on saanud põhjalikku ümberõpet oma loomulike impulsside mahasurumiseks. Ajakirjandus üksi sellega toime ei tule, kasu saab siin olla vaid sellest ühiskondlikust institutsioonist, millel on aeg ja ressursid inimese kujunemisega põhjalikumalt tegeleda. See on haridussüsteem, kus võiks näiteks ühiskonnaõpetuse raames käsitleda faktikontrolle ja ajakirjandust laiemalt üheskoos inimloomulike hoiakute teadvustamise teemadega.

«Vale suudab reisida ümber maakera, enne kui tõde saapad jalga saab,» kõlab tihti Mark Twainile omistatav tsitaat. Kiire faktikontroll näitab, et Mark Twain pole midagi sellist öelnud.