Iltalehti ajakirjanik: küsisin Helmelt kaks korda üle

Eesti kaitsmise plaan B-st ei olnud varem midagi kuulnud, sellepärast küsisin asja kohta kaks korda, selgitab Soome ajalehe Iltalehti poliitikaajakirjanik Lauri Nurmi. 

Intervjuus Postimehele kinnitas Lauri Nurmi, et temale tuli siseminister Mart Helme välja käidud kaitseplaan B üllatusena. Sellepärast küsis ta ka asja kohta kaks korda. Nurmi kinnitusel vastas Helme küsimusele rahulikult ja läbimõeldult kaks korda, nii soome kui ka inglise keeles.

Turvalisusteemadel kirjutava poliitikaajakirjanikuna mõistis Nurmi kohe, et tegemist on uudisega, mis võib Eestiski vastukaja saada. 

Mida siseminister Mart Helme teile täpselt rääkis?

Kohtasin Mart Helmet koos teiste poliitikaajakirjanikega Eesti siseministeeriumis. Helme ütles, et ta loodab, et president Macroni väide NATO ajusurma kohta ei ole tõde, aga pärast seda ta rõhutas, et kunagi ei saa olla päris kindel ja Eesti ei saa olla kindel, kas NATO on töövõimeline ja suudab kaitsta Balti riike. Ta tõdes, et Eestil peab olema plaan B oma kaitsmiseks. Esmaspäeval oli Eesti valitsuses olnud koosolek, kus arutati Eesti ettevalmistust NATO tippkohtumiseks Londonis. Ja siis Helme tõdes, et ta on valitsuses rääkinud ideest, et peab olema plaan B selleks puhuks, kui NATO ei olegi toimimisvõimeline ja täitma enda osa Balti riikide kaitsmisel.

Kas te olite sellisest ideest kuulnud ka varem?

Ei ole kuulnud sellest varem. Ja sellepärast ka küsisin Mart Helmelt asja kaks korda. Ja ta kordas kaks korda, et tema hinnangul peaks Eestil olema ka plaan B. Ja ta jätkas seda vastust nii, et ta mõtleb sellega uusi turvalisusvõimalusi. Ta rääkis ka n-ö suurtest poistest big boys ja jätkas, et kahepoolsed diplomaatilised suhted suurte riikidega, nagu Suurbritannia, Saksamaa, Prantsusmaa, USA on Eestile tähtsad.

Ja turvalisuspoliitikast kirjutava toimetajana mõistsin seda nii, et kui NATO ei suuda olla toimiv, siis Eesti kaitse tagavad Helme hinnangul kahepoolsed suhted suurte riikidega. Ja kui nii on, siis see on eriti suur muutus turvalisuspoliitika mõistmises Läänemere territooriumil. Teisalt jälle Soome ei ole NATO liige, aga ta on ehitanud kahepoolset koostööd ja leppeid Rootsi, Ühendriikide ja Suurbritanniaga. Ma pean väga loogiliseks, et Eesti valitsuses, vaatama sellele, mida peaminister Ratas avalikult räägib, valmistutakse ka selleks, et NATO ei ole toimimisvõimeline ja proovitakse sarnaselt Soomega rajada kahepoolseid suhteid suurte riikidega.

Kas te olete kuulnud midagi sellest, et Eestil ja Soomel on plaan teha turvalisuse alal koostööd?

Soomes alustas kevadel uus valitsus ja peaminister Antti Rinne programmis vähendatakse rahvusvahelisi õppusi, kuid valitsus, kaitsejõud jätkavad rahvusvaheliste õppustega Läänemerel ja Soome sõdurid on osalenud Eesti peamisel õppusel «Kevadtorm». Minu teadmiste järgi, mida olen saanud Soome turvalisusallikailt, valitsusallikailt, on Soomel ja Eestil NATO vahendusel, kaasa arvatud ka Rootsi, ühiseid plaane Läänemere territooriumi kaitsmiseks kriisiolukorras. Kuigi Soome ei ole NATO liige.

Soome on allkirjastanud ühiste kavatsuste memorandumi NATOga ehk siis NATO lennukitel ja laevastikul on valmidus kriisiolukorras kasutada Soome territooriumi. Ja tean, et Soome ühe kriisiõppuse stsenaarium on olnud see, et USA väed tulevad Soome lõunarannikule, et Vene väed ei saaks võtta Soome lõunarannikut enda kontrolli alla, kasvõi selleks, et survestada Balti riike. Paar aastat tagasi USA soomukid harjutasid dessanti Soome lõunarannikule. Ja nendesse plaanidesse on kaasatud ka Eesti, kuigi neist avalikult ei räägita.

Kas võib siis ütelda, et Helme idee ei ole tekkinud päris tühja koha pealt?

Jaa. Helme vastas sellele küsimusele kümmekond minutit, nii soome kui ka inglise keeles. Ja kirjeldas oma ideed, miks tema hinnangul peab Eestil olema ka plaan B. Ja näiteks ta ütles, et kui Eesti valitsuse ministrid on käinud Washingtonis, on ministrid kuulnud, et ameeriklased räägivad Hiinast-Hiinast-Hiinast, aga ei ole üldsegi rääkinud Venemaast. Ja ta rõhutas, et Eesti jaoks on Venemaa turvalisusoht. Ja Eesti ei saa olla kindel, kuidas ameeriklased suhtuvad. Ta mainis Venemaa ja Türgi soojenenud suhteid ja viitas sellele, et Trump ei toetanud kurdi liitlasi. Ta ütles, et me ei või teada, kuidas USA käitub ja sel põhjusel on NATO kriisis.

Ta kasutas väljendusviisi: NATO on kriisis ja selle tagajärg on see, et eestlased peavad kaaluma ka muid võimalusi. Ja ta mainis ka seda, et Prantsusmaa president Macron võib olla lähenemas Moskvale ja arutles, kas ka Macroni saab usaldada. Sama mõtte jätkuks mainis ta veel mitut suurriiki, nagu Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja rääkis, et Eesti diplomaadid peavad nüüd kiiresti saama aru, mida nendes riikides õigupoolest kahepoolselt mõeldakse. Mitte ainult loota NATO-le.

Te ütlesite, et Helme rääkis nii soome kui ka inglise keeles. Kas teie hinnangul rääkis ta neid keeli hästi, kas ta sai kindlasti aru, mida rääkis?

Mõistis. Intervjuu alguses Helme ise ütles, et ta tahab rääkida soome keeles ja tean, et ta on kohtunud mitu korda ka Soome uue suursaadikuga ja sel teemal rääkinud. Siis ta ütles veel, et ta täiendab vajadusel oma vastuseid inglise keeles. Ja kui küsisin tema käest võimalikust Venemaa-ohust, NATO suhetest ja kas ka Soome võiks olla kaasatud plaan B-sse. Seda sõna kasutas ta ise, mina ise ei küsinud plaan B kohta, vaid see tuli ka mulle täieliku üllatusena, et Helme kinnitusel selline plaan on ja et Eesti valitsuses on räägitud sellest, et NATO ei saa ilmtingimata kõigi oma kohustustega hakkama.

Helme kordas neid avaldusi nii soome kui ka inglise keeles umbes kümne minuti jooksul kaks korda. Ja siis veel, kui olin siseministeeriumist lahkumas, käisin minister Helmelt küsimas, kas võin teda tsiteerida. Ja Helme ütles seepeale inglise keeles «I’m a public person, your’e free to quote,» ehk «olen avalik inimene, võid mind vabalt tsiteerida». Ta ütles siis, et nüüd ma loen Eesti meediast, kui Eesti meedia räägib, mida ma olen Soome meediale rääkinud. Ehk Helme sai kindlasti aru, et tema avaldus NATO kohta ja Läänemere turvalisuse kohta ja Eesti vajadusest panna kokku plaan B, ilmselt koos Läti ja Leeduga, jõuab avalikkuse ette. Ja minu hinnangul ei saanud tal selle kohta midagi ebaselgeks jääda, sest käisin seda veel eraldi kinnitamas.

Te olete kogenud poliitikaajakirjanik, mida te ise Helme ideest arvate?

Arvan, et see on üsna loogiline jutt. Helme on ju tuntud populist, kuid kui ta rääkis turvalisuspoliitikast, oli ta justkui iga teine poliitik. Ei avalda arvamust EKRE poliitika kohta, kuid turvalisuse seisukohalt on sel mõte sees.

Me ei saa ei Eestis ega ka Soomes loota, et USA on Trumpi ajal sada protsenti huvitatud meie piirkonna väikeriikide iseseisvuse kaitsmisest, kui olukord muutub pingelisemaks. Ja just sellepärast peaks igal vastutustundlikul valitsusel nii Helsingis kui ka Tallinnas olema mitu valikuvarianti. Ja Soome poliitikaajakirjanikuna leian, et Tallinnas olev Eesti valitsus on vastutustundlik, kui ta üritab tagada Eesti kaitset ka sellisel juhul, kui NATO hakkab muutuma sisemiselt töövõimetuks, nagu näiteks Türgi olukorra puhul. Praegu kehtivate kokkulepete kohaselt suudaks Türgi peatada artikkel viie käivitamise Eesti kaitseks. Me ei saa ka olla kindlad, kuidas Trump suhtub Balti riikide kaitsmisesse, kui siin ähvardaks sõjaline kriis, kuigi Eestis on NATO väed kohal.

Ja sellepärast on Helme idee arendada kahepoolseid suhteid, nii nagu Soome on neid arendanud, loogiline. Ja pean tema avaldust usaldusväärseks just sellepärast, et see oleks Eesti valitsuse jaoks loomulik käitumine. Üllatav oli muidugi see, et selline asi öeldakse avalikult välja. Senini olen kuulnud poliitikuid ametlikult vaid kordavat, et me usaldame NATOt Eesti kaitsmise nurgakivina. Iga mõtlev inimene teab, et valitsused kindlustavad tagalat eri variantidega. Nüüd ütles suure valitsuspartei juht välja, et Eestil peaks olema ka plaan B, see on üllatav. Sellest vast tekib hea diskussioon ja Eestis hakatakse mõtlema, mis see tagavaravariant võiks olla.